12. Ärä põlgkuq tõnõtõist.

SL 1100.
H II 4, 286 (124) < Kito k. - Jak.Hurt (1886).

Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
ärä_ks põlg'kuq tõnõtõist,
tõnõtõsõ rõivit,
kui_ks ti keerät kerikohe,
kui_ks ti astut alõvullõ!
Kaegõq ti tuu mõtsa pääle,
vaht´kõq tuuhu varikohe:
mõni om sääl puuda pikembät,
mõni kõivo kõvõrat,
mõni_ks haava halvõmbat,
mõni ossõst uhkõp,
mõni lehistä laembi -
kui tulli tuuli jumalist,
tulli tuu maru Marijast,
ütte naaq kokko kumardõlliq,
ütte paika painutõlliq,
ladvaq näil ütte lammõsiq,
tüveq näil ütte tükeväq,
ossa_ks ütte oiduvaq!
Nii_ks tiq, näiokõsõq,
nii_ks meelimar´akõsõq!
Kui ti põlõt tõõnõtõist,
tõõnõtõsõ rõivit,
sys iks ti saat pall´o pattu,
pall´o patukuurmit!

SL 1101.
H III 29, 874 (13) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Neiokõnõ noorõkõnõ,
ärä põlg'koq tõinetõista,
tõinõtõisõ rõivit!
Kaegõq tuu mõtsa pääle,
vaht´kõq tuu varigu pääle:
om sääl kõiva kõvõrambi,
ja haava halvõmb muid -
tulõ tuuli jumalist,
ja marutuuli Marijist,
üttekokko nääq kumardasõq,
ütte paika painutasõq!
Neiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ!

SL 1102.
A: SKS, Veske-Stein nr. 137 < Kaamenitsa k. - V.Stein (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein 1, nr. 7 ja H II 62, 654 (7).

A. (Algupärane üleskirjutus):
Targaq [lätsiq] tands´ma,
kõrgiq lätsiq kõndimahe,
lätsi_ks rikkaq rinnatsillõ,
kõrgiq lätsiq korvotsidõ.
Ärä_ks tõinetõista naardkuq,
tõine_ks-tõisõ rõivit!
Olõ-i neiuq ütepiuq,
imelatsõq ütelaiuq -
kae_ks tuu mõtsa pääle:
olõ-i_ks puuq ütepiuq,
mõtsaladvaq ütelaiuq,
syski üttekokko_ks kumardasõq,
ütte paika painutasõq!
Nimä_ks ütstõist naara-i,
tõnõtõisõ kasumist,
myni_ks om ehtnüq ilosahe,
kabistanuq kaunihe.

B. (Pärastine ümberkirjutus):
Targaq lätsiq tantsimahe,
kõrgiq lätsiq kõndimahe.
Kõrgiq kõrvutsi kõndseq,
rikkaq rinnatsil astseq,
targaq tandseq tagurpite.
Ärä tõinetõist naarku-i,
tõinega-tõise tsõõret,
tõinega-tõise pööret,
tõinega-tõise rõivit,
tõinega-tõise päivit(?)!
Olõ-i neiuq ütepiuq,
imälatsõq ütelaiuq!
Kaegõ_ks tuu mõtsa pääle,
vahtige kulla varikohe:
olõ-i ütski puu ütepiu,
mõtsaladvaq ütelajaq,
siski kokko kumardasõq,
ütte paika painutasõq,
ütski tõinetõist naara-i,
tõinetõise kasumist!
Mõni om ehtnüq ilosahe,
kabistanuq kaunihe.

SL 1103.
EKS 8° 4, 250 (37) < Räpinä khlk. - J.Jagomann [p.o. < Okse Tanilovits] (1877).

Neiokõsõq noorõkõsõq,
ärä ti_ks põlg'kuq tõõnõtõist,
tõõnõtõõsõ rõivit,
et mul iks säläh halvõmb hamõ,
pallapuul pakõlanõ!
Olõ-i mul lina tegijät,
kallist adrakandjat -
võõras tegi_ks linaq liivakohe,
pilli põllupidrehe,
lühüq kasvi_ks linaq liivakoh,
peenüq põllupindereh.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
mõni om iks illos hiussõlõ,
mõni paremb palgõlõ.
Olõ-s imä isk´mine,
olõ-s maama maal´minõ -
imä isk´nü_ks iho ilosa,
pannu palgõ paremba.
Nii oo_ks neio, kui oo luudu,
nii oo kabo, kui oo kasvu!
Neiokõsõq noorõkõsõq,
kaegõ_ks tuu mõtsa pääle,
vahatsõ-tuu-ladva variko pääle:
mito sääl iks puud pikembät,
mito haava halvõmbat,
mito_ks puud pikembät,
mito puud lühembät -
kas naa_ks põlgvaq tõõnõtõist,
tõõnõtõõsõ ossakõisi?
Kõgõ kokko kumardasõq,
ütte paika paan´utasõq.
Nii_ks miq, neiokõsõq,
nii kalliq kabokõsõq:
edo mi olõ sõsaritsõq,
olgoq meil sõnaq sõsaritsõq,
üteh meil kõrikaq koeduq,
üteh pantuq pallapoolõq.
Soaq meil iks tuuduq Soomõmaalt,
nitseq Ninni külästä,
peeleq iks tuuduq Petserist,
muuq riistaq Moskõvast.

SL 1104.
H I 6, 102 (4) < Vastseliina khlk. - K.Fluss (1895).

Sõsarõkõsõq [armakõsõq,]
ärä mi naarguq tõinõtõist,
tõinõtõisõ rõivit!
Kui mi kae mõtsa pääle,
kae mõtsa puie pääle:
mõni kõiv om kõvõramb,
mõni haav om halvõmb -
ega naaq naara-i tõinõtõist,
tõinõtõisõ ossakõisi!
Üttekokko kumardasõq,
ütte paika painutasõq.