18. Tulõ poiss teid puttumallõ.
SL 1111.
H, Gr.Q 1, 459 < Räpinä, Võõpsu - C.Listakind (1888).
Neio-, neiokõsõq jo noorõkõsõq,
kui ti, kui ti kõnnit tiidä müüdä,
tiidä, tiidä müüdä, maada müüdä,
pidä-, pidäge ti pihtõ(d) peossa,
pihtõ(d), pihtõ(d) peossa, vassar käessä -
tulõp, tulõp poiss teid putttumallõ,
kelm teid, kelm teid kinni võttõmaie,
löögeq, löögeq tälle lõugõ piti,
kopu-, koputagõ kolmu müüdä,
et ei, et ei kuulõq kuvvõl päiväl,
näe, näe-i säitsmel nädälälgi,
et ei, et ei mõistaq no umma miiltä!
Neio-, neiokõsõq joos noorõkõsõq,
seeni, seeni hainamaa om illos,
kunni, kunni hain veel niitemädä;
seeni, seeni kaari veel kaunikõnõ,
kunni, kunni kaari veel palamada;
seeni, seeni marjamaa punanõgi,
kunni, kunni marjaq veel noppimada.
Neio-, neiokõsõq joos noorõkõsõq,
senni, senni neio veel neitsikene,
kunni, kunni poisist veel puttumada,
käsi, käsi kallis veel kaemada,
sula, sula suu veel andõmada!
SL 1112.
H III 11, 762 (6) < Räpina, Võõpsu - J.Edur (1890).
Neio-, neio-, neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
kui ti käüde tiidä müüdä,
tiidä müüdä, maada müüdä,
pidägeq ti pihta peossa,
pihta peossa, vassar käessä!
Tulõ poiss teid puttumaie,
kelm teid kinni võttõmaie,
naasemiis teid narrimaie,
löögeq tälle lõuga müüdä,
koputagõq kolmu müüdä,
et ei kuulõq kolmõl pääväl,
näe-i säitsmel nädälälgi,
mõista-i mõnda kuuda mitte!
Neiokõsõq, neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
hainamaa om senni illos,
kunni hain veel niitemata;
senni kaari kaunikõnõ,
kunni paigal palamata;
marjamaa om senni illos,
kunni marjaq korjamata.
Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
neio viil senni neitsikene,
kunni poisist puttumata,
käsi kallis kaemata,
sula suu viil andõmata!
Kaht esimest värsijalga korratakse lauldes.
Seesama laul on ka EKS 4° 5, 209 (1) leida, käib eesseisvaga tüiesti kokku; üksnes 5. v. jne. seisab "pihta" asemel "pihtõ", 10. v. "lõuga" asemel "lõugõ", 14. v. "mitte" asemel "miiltä"; siis tähendatakse veel, et iga rida tuleb kaks kord laulda. Üleskirjutaja ja üleskirjutamise aeg on nimetamata, selle asemel on aga siin lauluviis nootidega juurde lisatud.
SL 1113.
H II 32, 959 (7) ja H II 11, 771 (1) < Räpina khlk. - J.Sibul (1889).
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kui läät kotost kõndimahe,
humokuhe hulgimahe,
käügil om kümme käänätüst,
tiil ommaq tuulõq tiidemätä.
Võtaq piitska pihusse,
vasara varaja var´olõ -
tulõ poiss sinno puttumahe,
võõras tiiltä toukamahe,
naisemiis sinno narrimahe,
külä kelmi kiusamahe,
peäq sys piitska peossa,
vasara võtaq varajalt,
puttujallõ panõq pihta müüdä,
narrijallõ nahka müüdä,
(kelmi kintsu kriimustaq,)
et ei näeq säitsmel nädälil,
kuulõ-i kuvvõl aastajal,
et jääs mättälle mädänemä,
häbül hainalõ hallitama!
Sys ei tõse piigal pilli,
kahitsuse kurvastusi.
Lillil om sys viil lõhnamista,
kui ommaq häelmüq häönemätä;
hain om sys nägüs närtsümätä,
kui om kaarih kuiomata.
Nii ka näiol noorõkõsõl:
sys om silmäq solkimata,
armunurmõq närtsümätä,
kui om poisist puttumata,
kalli käestä kaetamata,
mehega mättäl magamata.
See laul on enesele oma algupäraste ehete asemele rohkesti uuema aja hilpusid ümber pannud. Neli rida jättis väljaandja koguni maha; nad ei sündinud ei keele ega mõtete poolest sugugi laulu sisse.