4. Õpetus teenijatüdrukule.
SL 1092.
H, Setu 1903, 536 (68) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).
Neiokõist iks noorõkõist,
linahiust linnukõist!
Olõ_ks ma vyyra or´ah,
kasu vyyra kaallal.
Oh iks minno neiokõist,
minno meelimar´akõist -
olõ_ks ma, neio, näüdsikoh,
olõ, kabo, kar´usõh!
Oh iks minno oholiist,
kabokõist kah´oliist -
suvõl iks olõ ma sulastõ tüüh,
talvõl tallipoisikõsõh!
Hoolõh olõ_ks ma õdagu ilda,
huul om varra hummogult,
jalaq um iks mul kinni kikkani,
jalaq hämmeq hämäräni.
Muuq läävä_ks, mar´aq, magama,
lääväq, helläq, hingämmä,
mul iks vaja vesi veerätellä,
vaja kandaq kaovesi,
edo_ks vaja kari kaiaq,
peräh kaiaq pinele.
Jääsi-i kuagi söömäldä,
kuagi lõivo lõunõlda -
tuu_ks otsitas or´aliselt,
kui jätät iks kuagi söömäldä,
kua lõivo lõunõlda.
Peremiis iks nakas penätämmä,
pääle_ks peenü perenaane:
"Oh iks sa, mi or´alinõ,
oh iks sa, kabo, mi kar´us,
anna_ks palka paja pääle,
anna_ks vaiva vaja pääle -
meile tii_ks sa tüü ilosahe,
arvaq iks armahe!
Jätät iks kua unõssihe,
kalli tüü kaotsihe?"
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist, nõrgakõist!
Põimi_ks sys põldu or´alinõ,
põimi_ks sys vyyra võõdõdu.
Esi_ks tä põimi, esi lauli,
esi_ks tä kosti, esi kuugi:
"Hot´ olõ_ks ma üli-kui-ütsindä,
kallis katõla käelä,
olõ_ks põldu põimmah,
olõ_ks ma vällä vään´mäh,
olõ_ks ma üli-kui-ütsindä,
kallis katõla käelä,
edo_ks ma olõ or´alinõ,
olõ vyyt vyyrast,
esi_ks ma põima, esi laula,
umma miilt meelütelle,
umma süänd sütütelle!
Pernaist iks peenükeist
kui tuu taaritõrikõist!
Vet iks tä kotoh kur´otõllõs,
velisihe veerätelles.
Timä_ks sei tsialihha,
timä_ks võtt´ võiuleibä,
syski_ks saba täl sinine
kui tol vanal varõsõl.
Oh iks minno or´aliist,
oh iks kapo kah´oliist -
hot´ ma vipse vii-puti,
hot´ iks ma tambi taariputi,
syski_ks iho ilosap,
syski_ks palõh parep timmä!
Neiokõist iks noorõkõist,
kah´oliist kabokõist -
põima_ks ma vyyra põllu pääl,
vääni_ks vyyra välä pääl,
palka_ks mul helge hirre pääl,
palka_ks mul paisti palgi pääl.
Kua neio põimi_ks umma põldu,
kua_ks vääne vele vällä,
tuul olõ-i_ks hinda hirre pääl,
olõ-i_ks palka palgi pääl.
Nakas iks mehele minemä,
nakas iks kasalõ kaalumma,
üts saa_ks kitsas kirstukõnõ,
ahtakõnõ annivakk -
tuu_ks palgast pandanõsõ,
tuu_ks hinnast heidetäs.
Oh iks minno oholiist,
minno, kapo kah´oliist -
kui_ks ma põima vyyra põllu,
kui_ks ma vääni vyyra välä,
pandas iks palk paja pääle,
pandas iks hind hirre pääle,
veerätedäs iks viiskümmend,
kulutõdas kuuskümmend!
Või_ks ma elläq, mu sysari,
või_ks ma kasvuq, imekana,
hot´ iks ma elä hirmu all,
kabokõnõ, kari all.
Jumalallõ_ks olguq teno,
Marijallõ kitetülle:
elä_ks ma uma hii pääl,
vaenõ, uma vaiva pääl!
Hot´ iks ütel´ sada suud,
kümme kiilt kergütelli,
eka_ks ma hooli-i petjät,
petjät, võtjat -
um iks mul õigus hindä man,
tervüs tõisõla käelä!"