1. Üleüldine murelaul.

SL 1140.
EKS 8° 3, 476 (11) < Räpina khlk. - Joh. Hurt (1877).

Mis ma laala, leenäline,
kosta, kurvameeleline?
Ega päivä ikusilmäq,
ikusilmäq, sao sarnaq,
ikupiker peona,
ikukarikas kanglana.

SL 1141.
EKS 8° 4, 220 (20) < Räpinä khlk. - J.Jagomann [p.o. < Okse Tanilovits] (1877).

Neiokõnõ noorõkõnõ,
naksi_ks ma laulu laulõmahe,
illo iist võtõmahe.
Tulliq mul ette ikukõrraq,
lasiq ette lainakõrraq,
vesi mul silmi veerüsi,
tõõnõ sarnalõ sadasi,
kolmas kulmulõ kogosi.
Hani_ks üsäh no ojosi,
piiripartsi palgõ'õh,
laglõlinnuq lainõ'õl.

SL 1142.
EKS 8° 4, 367 (46) < Räpinä khlk. [Kõnnu k.] - J.Jagomann (1877).

Näiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
mis ma no laala, latsõkõnõ,
laala, latsõ keelekene,
mis ma laala, leenäline,
kosta, kurvameeleline?
Näiokõnõ noorõkõnõ,
egä päävä ikusilmäq,
ikusilmäq, leenäleheq,
ikupikõr peohna,
ikukannõl kangõlah.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
südä tiid iks süüdä pall´o,
meelekene mitu vika,
hamõh tiid pall´o haigõt,
linik leinajutussit.

SL 1143.
EKS 8° 3, 351 (1) < Räpina, Tammistu k. - Joh.Hurt (1876).

Latsõq ütliq: "Laalaq, [laala]!"
pere ütel´: "Piaq illo!"
Latsõq ladvani mälehtiq,
pere pikält meeleh pidi.
Kuis ma laala, latsõkõsõq,
piä illo, perrekene -
ega päivä ikusilmäq,
ikusilmäq, sao sarnaq,
vesi silmä veerisi,
tõine sarna sadasi,
kolmas kolmu kogosi.
Ega tuust lauljat saaq,
iäl ilopidäjät,
kiä liialt leenäline,
katõvõrra kah´olinõ!
Kurvah süü, kurvah juu,
kurvah keelel kõnõlõ,
olõ kurvi ikõmah,
vilets vihha pidämäh.
Ega tii-i ikk ilolisõs,
silmävesi vereväs -
ikk tege ilotus,
silmävesi sinitses!
Muuq ommaq viinast verevi,
muuq ollõst punatsõq,
ma olõ ikust ilodu,
silmäviist sinine:
mul iks oht otsata,
mul kah´o kaalani.
Kohes ma oho unõhta,
kohes kah´o kaota?
Kivile keriko teele,
kannulõ kalmu teele,
sinnä ohto unõhta,
sinnä kaihho kaota.
Kivi ütles: "Olõq kinni!",
kand kõnõl´: "Olõq kalgi!"
Kuis ma kinni, kivikene,
kuis ma kalgi, kannukõnõ?
Neeq halvaq haagutusõq,
neeq kur´aq kuulutusõq,
sõimatu suu sulgminõ,
kõnõldu jutu käümine
lääväq läbi söäme!