12. Õnnetuma naise kaebtus.

SL 1154.
H I 2, 673 (1) < Räpina khlk. - G.Narusk (1889).

Mis ma laala, leenäline,
kosta, kurvameeleline?
Ega päävä ikusilmäq,
ikusilmäq, leenämeeleq,
ikupikkõri peona,
ikukannõl kangõlan.
Kes sääl istõ ikutarõna,
laali leenä-lavva man?
Mina istõ ikutarõna,
laali leenä-lavva man.
Mis mass üte laulõminõ,
käo kulla kuukõminõ,
kui ei laala tõõnõ puuli,
veerätelle tõõnõ viiri!
Mis salona sineti,
mis sääl muro veeren mustõti?
Uibo salona sineti,
uibo muro veeren mustõti.
Mitos ossa uibol olli,
mito ubinat ossal olli?
Kolmi ossõ uibol olli,
kolmi ubinat ossal olli:
üts oll´ vahalõ valõtu,
tõõnõ võiõt võisõmillõ,
kolmas kullalõ kirotõt.
Miä vahalõ valõtu,
sii ma esele anni;
miä võiõt võisõmillõ,
sii ma imele anni;
miä kullalõ kirotõt,
sii ma hinele võti
umma peio petäskellä,
uma kaasa kaeskõlla.
Peti peio pime'ehe,
veie viinakelderihe,
sääl ma no kaie kavalusta,
kas oo ollõlõ uninõ,
vai oo vihhas´ viinasõllõ.
Kurat no võtkoq sedä peigo,
sedä kaasa kasumasta -
ärä müüse härmä tano,
pand panti pallapoolõ,
liina viise laja lin´kõ,
kand kõrtsi kaasa helmeq!
Olõ no ei põllust põlgõminõ,
maast maaha jättemine,
olõ no ei lehmäst liina viiä,
häräkesest ärä müvvä!