29. Emata orjatüdruk.

SL 1198.
EKS 8° 4, 430 (12) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Näiokõnõ noorõkõnõ,
jummal iks hoidkoq sedä näiot,
Maarja kaitsko sedä kabot,
keä_ks eläs imädä,
keä kasus kandjada,
kui_ks mina, näiokõnõ,
mina, kassin kabokõnõ!
Lätsi ma_ks teolõ till´okõnõ,
vällä väega väikene,
peenikene_ks piitsa ala,
lühükene löögi ala.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kui ma_ks kulla kodo lätsi,
mar´a, majalõ viirdü,
olõ[-s] mul kotoh uutjat,
olõ[-s] vastavõtjat:
kotoh iks oodiq kuivaq kuusõq,
vasta võtiq vanaq pedäjäq.
Olõ[-s] mul kodo kutsjat,
olõ[-s] aad´ast andjat -
kor´ati_ks kotti koorikoq,
veereq, koorõq kotti kor´ati,
musta lääg´e_ks länikoh,
vesi pilksõ pütü man.
Võõras pand´ iks pall´o[st] paa mano,
pand´ liiast livva mano,
pand´ iks kur´ast kopa mano.
And´ iks pala, ütel´: pall´o,
and´ raasa, ütel´: rassõ,
ütel´ iks palast paas´uvat,
ütel´ raasast rammu minevät.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
lää[-s] mul süük süämehe,
vajo[-s] juuk varbihe,
luits mul liuda lühesi,
palakõnõ suuhtõ paisu.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
tulli ma tüüstä tüdinü,
tulli väläst väsünü,
peenikene_ks piitsa alt,
lühükene löögi alt -
näiokõnõ noorõkõnõ,
keä mul iks vaolt vasta tulli,
sõna heit´ hitskõmõlt?
Susi mul iks vaolt vasta tulli,
kahõr heit´ sõna hitskõmõlt.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
pini mullõ_ks pingi tõi,
kerähand kergö lööse.
Keä mullõ lavva katt´?
Kass iks mullõ lavva katt´.
Nätti minno_ks kodo tulõvat,
nurmõ otsah olõvat,
kõgõ haari_ks tapa tabada,
võt´mõ küle kinni panda,
pand´ iks väräq väänikohe,
ussõq uvvõq riivikohe:
"Kodo_ks tulõ muna murdo,
muna murdo, kana katsko,
poolõ_ks pätsi poolõndaja,
neländiku neelähtäjä:
sööse_ks pätsi inne päivä,
inne ako ahotävve."
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kõgõ säetäs iks pink pimehehe,
panti pang valgõhe:
mõtõl´ iks näio maalõ istvat,
tugõvat tooli pääle.
Näio_ks viirdü vete teele,
näio kaldu kaav´o teele.
Sinnä tä_ks, väiko, ärä vässü,
raasakõnõ ramõhtu.
Lätsi tä_ks üles ajama,
hõõgas´ tä üts, hõõgas´ kats,
hõõgas´ kolmanda, es kuulõq -
"Toogõ_ks kuuku, ma kohenda,
aholuuda, ma avida!
Siiä_ks sado sadanu,
siiä rõõbõh rõuku jäänü,
siiä rambõh rammõhtunu!"
73. v. käib käsikirjas nõnda: "Lätsi ma_ks tedä ülles ajama", mis aga laulu mõtete korra sisse kudagi ei sünni.

SL 1199.
EKS 8° 4, 266 (47) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Jummal hoitkoq or´a ello,
or´a ello, vaesõ vaiva!
Ori maka orrõ pääl,
vaenõlats vak´o pääl,
hinnalinõ hirte pääl,
palgalinõ partõ pääl,
sulanõ_ks suurõ orrõ pääl.
Or´al iks asõ ussõ alla,
lämmi löüdäq läve all,
likõ_ks ommaq or´a olõq,
hämmeq pad´aq palgalisõl.
Ku ma_ks, kulla, kodo tulli,
mar´a, majja viirdü,
olõs mul iks eloh imäkene,
alalõgi uma armukõnõ,
kandja mul katõla jalala,
küll tä mullõ valda vasta tulnuq,
valda vasta kõnõlnuq,
umma_ks uutnuq, osa käeh,
kandja kaenuq, kala peoh.
Säläst tä_ks võtnuq latsõ särgi,
kaalast lumitu kaalaräti,
suuh haarnuq tä sõrmi sulatada,
peoh põlvi peesütädä.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
meä_ks tetäq, kohe minnäq,
kui olõ ma jäänüq näätsikust,
kabo, külä kar´ussõst?
Külä minno ütel´: "Küll oo suuri!",
valda ütel´: "Küll oo vana!"
Olõ-i ma ikä elänü,
olõ[-i] kavva kasunu!
Imä_ks tiise latsõ iä,
kandja latsõ kasvopõlvõ:
latsõ-ommaq-rätiq rästäh,
latsõ viisoq virussõl,
latsõ_ks-hamõh alalõ,
puudõh pooli pidämädä,
meä oll´ iks säläh väikoh,
koa kanni kanasõh.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
küll olõs´ ma viies[t] verevämb,
kuvvõs[t] kurõmar´atsõmb,
olõs mul eloh imäkene,
alalõ uma armukõnõ!
Kaie ma_ks muid näiosida,
talo tõõsõ tütteridä:
kui neil iks tulli pühi aigo,
kaldu kallis pääväkene,
kygõ naa_ks palssiq palvil,
heidiq hellile sõnolõ:
"Imäkene_ks helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
anna_ks mullõ aad´avõti,
kingiq mullõ kirstuvõti!
Ma lää_ks aita ehtimähe,
aida pääle päät´mähe
kirstu_ks kirivä külele,
vaka valgõ var´olõ!"
Sõrmõq panti_ks täüs sõrmussit,
käevarrõq valgit.
Minakõnõ_ks, vaenõlats,
ala ilma armõtu -
kui mul iks tulli pühi aig,
kaldu kallis pääväkene,
sõrmõq mul iks täüs sõmõrit,
käevarrõq vannit.
Lätsi ma_ks suuhu ehtimähe,
mätistöhe mähkimähe,
küsse ma_ks puult puudõhta,
küsse haavalt hamõhta.
Anna-s puu puudõhta,
anna-s haava hamõhta.
Küsse ma_ks kõõvolt kõrikõta,
küsse paijolt pallapuult,
anna-s kõiv kõrikat,
anna-s pai pallapuult.
Kohe lätsi, sääl ma iki,
kohe lätsi, ni nõrõti.
Iki ma_ks uja ussõ ala,
iki lätte läve ala.
Mõtli, et iks söä sütüs,
silmäviilt miil meelüs,
mõtli, et ikk tege ilosast,
silmävesi vereväst -
tii-s minno ikku ilosast,
silmävesi vereväst,
ikk tegi_ks ilotust,
silmävesi sinitsest!

SL 1200.
EKS 8° 3, 373 (14) < Räpina, Toosikatsi k. - Joh. Hurt (1876).

Jummal hoitkuq or´a ello,
or´a ello, vaesõ vaiva!
Võõras panni kiku kirä pääle,
ragi raasa raamatuhe,
pand´ pala papõrihe.
Haagutõli, näägutõli:
"Pall´o sööse patanõ,
viievõrra võõraslatsi:
sööse huu hummongult,
varsa inne valgõt!
Inne sai pääväs pätsi leibä,
nüüd saa-i aos ahotäüt!"
Võõras panni pingi pimehehe,
panni pangi valgõhe:
"Veeräq vettä toomahe,
kaivoteed kõndimahe!"
Kui mul olnu uma imä,
olnu kallis kandija -
tulli ma välält väsünü,
tulli tööstä tüdinü,
rassõhõstõ rammõhtunu,
ime panni pangi pimehehe,
panni pingi valgõhe:
"Taa väiko om väsünü,
raaskõnõ rammõhtunu!"
Ime panni piimä piisümä,
lihaleeme liinümä.