38. Kuis iks valda vaivati.
SL 1214.
H III 11, 763 (7) < Räpina, Võõpsu - J.Edur (1890).
Milles, milles herräq jos ilosagi,
milles, milles provvaq jos punatsõgi?
Vaestõ-, vaestõlastõ jos vaav´a läbi,
tütär-, tütärlastõ jos tüü läbi.
Tulgõq, tulgõq vällä jos tooli pääältä,
saiskõq, saiskõq vällä jos sohva päältä,
kaegõq, kaegõq vaesõ jos valla pääle,
kuis siid, kuis siid valda siin vaavatasõ,
pere-, pererahvast siin piinatasõ,
teo-, teopoissa jos passetäse!
Kur´aq, kur´aq ommaq jos kelmiq kiltreq,
petjäq, petjäq peen´oq jos pulgajunkroq,
selle, selle herräq jos ilosagi,
selle, selle provvaq jos punatsõgi.
SL 1215.
EKS 8° 4, 202 (10) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).
Tere, ärto herräkene,
kulda-krooni provvakõnõ!
Milles niiq saksaq sinitsegi,
milles niiq herräq ilosagi?
Tulõ_ks vällä tooli pääle,
saistaq saani veere pääle,
halõsta_ks vaesõ valla pääle,
kuis iks valda vaavatigi,
peremiihi piinati,
sulasida sunniti,
näitsikidä näägutõdi!
Härä tur´aq tulda leiväq,
hobo kintsoq kirge leiväq,
ussõ_ks kiidsõq kikkani,
tõõsõq lõksõq lõunõni,
kolmanda_ks vaagõq valgõni.
V. 11 2. s. näägutõdi kk. latsutõdi, mis siia ei sünni.
SL 1216.
H II 32, 786 (17) < Räpina khlk. - J.Poolakess (1889).
Oh mu hüvvä herräkest,
kulda-krooni provvakõst,
tulõq ussõ tooli pääle,
saistaq saali veere pääle,
kaeq, kuis valda vaivatas,
peris-valda piinatas!
SL 1217.
H I 6, 215 (30) < Vastseliina khlk. - J.Sandra (1894).
Milles n´ooq herräq nii ilosaq,
milles näil provvaq nii punadsõq?
N´ooq ommaq vaestõ vaiva läbi,
tütärlastõ tüü läbi,
peris-orje ohu läbi.
Kuulõq, hellä herräkene,
kuldakrooni provvakõnõ,
tulõq vällä tooli päält,
saistaq saani veere päält,
tõsõq tõllast, pehmest padjast,
kaeq, kuis valda vaivatas,
peris-valda piinatas!
Sõlõq näil rinnast riisutas,
helmeq kaalast kakutas,
leheq kaalast lõigatas -
orja ei tohiq ohatagi,
peris-vald piidsahtagi!
SL 1218.
H I 8, 366 (6) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Mari Lõiv (1896).
Milles herräq nii ilosa,
milles provvaq nii punadsõq,
mamselliq ku maalikõsõq,
noorõq saksaq sammõtitsõq?
Selle herräq nii ilosa,
selle provvaq nii punadsõq,
mamselliq ku maalikõsõq,
noorõq saksaq sammõtitsõq:
vald vaalõ valgõni,
kihlkund kikkani.
Tulõvaq, saisvaq tooli pääle,
saisvaq saali veere pääle,
vaht´vaq, kuis meid vaivatas,
pisukeisi piinatas.
Kuri võtkoq Koiolat,
mõro võtkuq mõisijat -
mi mõisa vangi mõisa,
kuratidõ koolimõisa!