1. Noortemeeste pilkamine.
SL 1222.
H, Wiedemann 1, 315 (3) < Setumaa ehk Võrumaa - V.Steini abiline (e.a. 1887).
Ärä viidi hääq poisiq,
Vennemaalõ virgaq poisiq,
siiä jätet sinilõvvaq,
siiä halvaq habõnikuq.
Kondsaq kokko koogatanu,
varbaq vällä väänätänü,
piip oll´ suuhe pigitetü,
piibuvarrõq vaaratõtuq,
jalaq kõvõraq kõrdsi poolõ,
huulõq viriläq viina poolõ.
SL 1223.
EKS 8° 4, 170 (40) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Liisa Samuilov (1877).
Etsa_ks n´ooq noorõmeheq,
mi kolga kosilasõq!
Es jõvvaq naaq kanno ravida,
jõvvaq toita tuvikõist!
Kas naaq noorõmeheq,
mi kolga kosilasõq?
Kuu teiväq nääq ütte kolgitsat,
nädäli naistõ langalõimõ.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
olõs mino jummal poisist loonu,
poisi preesi pidäjäst,
poisi-loonu-kaabu kandjast,
tennü ruhe ruunõlõ,
tõõsõ ruhe tõprilõ,
kolmandama kodo kar´alõ.
SL 1224.
EKS 8° 3, 380 (25) < Räpina, Raadama k. - Joh. Hurt (1876).
Kas nuuq mõnõq noorõmeheq,
Kõnnu kolga kosilasõq?
Kääväq hulgan kui neeq hundiq,
kääväq salgan kui neeq sandiq,
vesi pilks neil pikerinna,
kusi kõlks neil kaarikonna,
olõ-i hulgan olut juvva,
saa-i salgan saia süvvä!
Kaegõq mi noorimehi,
mi kolga kosilaisi!
Kääväq hulgan kui neeq herraq,
kääväq salgan kui neeq säksaq,
neil om hulgan olut juvva,
neil om salgan saia süvvä,
viin neil pilgup pikerinna,
kallis olu kaarikonna.
SL 1225.
EKS 8° 4, 540 (20) ja 37 (12b) < Räpinä khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 224 (25) märgib laulikuks Maarja Kirilov'i.]
Nonno, nonno, noorõmeheq,
ooda, ooda, ulliq poisiq,
kes ti kõnnite, kenäq poisiq!
Küll ma teidä eelä näie,
eelä näie, toona tuuse,
ku ti söödülä magasit.
Pannit iks proogiq pää alla,
heidit kaatsaq kattimõst,
kirbu_ks proogõhna purõliq,
täiq haag´eq habõnih.
Kas taa mi väü,
mi tsõõri tsõdsõmiis?
Ammu_ks habõnõq aet,
mustõ lõõg´at lõvvaots,
jalaq all iks kui jantraq,
pää kui päsülä perä,
havva täüs saa habõnit,
kooba täüs kuumit.
Võib ka pulmalaul olla.
SL 1226.
EKS 8° 4, 305 (16) < Räpinä khlk. - J.Jagomann < Hökla (1877).
Kas naaq noorõmeheq,
mi kolga kosilasõq?
Külä all kükikala,
aia all hargikala,
proogiq suuh, kaatsaq jalah,
hammõrüpp hammastõ vaihõl.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kas naaq noorõmeheq,
mi kolga kosilasõq?
Kääväq hulgah kui neeq hundiq,
perätside kui neeq piniq.
Näiokõsõq noorõkõsõq
kääväq hulgah kui neeq ubinaq,
kääväq salgah kui neeq sibulaq.
Velekene noorõkõnõ,
esi_ks istut hiiro sälgä,
panõt vel´o paadi sälgä,
lätsit iks alta Alu liina,
möödä keiseri keriko.
Mõtlet näio nägevätä,
kabo pääle kaevata -
näio_ks tegi umma töödä,
aie_ks umma asõldust.
Velekene noorõkõnõ,
tulõt üles hummogulta,
varra inne valgõ'õta,
läät iks hobõst jootõma,
varsakõist valitsõma -
sääl iks neli neitsit mõsivaq,
kolm kulda-pergepääd.
Sääl iks veidi vihastivaq,
sääl iks pall´o pahandivaq.
Velekene noorõkõnõ
võti_ks tupõst tuima ravva,
vüü alt vaiva väidse,
maha lei_ks neli neitsi pääd,
kolm kulda-pergepääd.
Laul on kahejaoline: 1-23 v. ja 24-37 v. Mõlemad osad näitavad esiotsa kokkusündimata olevat, aga teravamine vaadates on neil ommeti oma side.
SL 1227.
H I 6, 105 (12) < Vastseliina khlk. - K.Fluss (1895).
Muial sändseq noorõmeheq
nii kui vanaq vahrutüküq,
kui külmänüq köüdsetüküq,
kui kakõnuq kablatüküq,
külmänüq künnü-aigu,
hallatõduq haina-aigu.
Kui naaq lääväq kerikohe,
pandvaq köüdse kübärä pääle,
kablatükü kaabu pääle.
Küsüseq nääq sandõlt rahha,
vanna vaskõ vaesilt.
Siin ummaq sändseq noorõmeheq
nii kui osjaq ojje pääl,
karjavitsaq kaldõh,
kui nitsevarvaq niidü pääl.
Kui naaq lääväq kerikohe,
pandvaq kaarust kaabu pääle,
karda kaabu veere pääle.
Astusõq kõik alderehe,
jagavaq nääq sandõl rahha,
vanna vaskõ vaesilõ.
SL 1228.
H I 8, 419 (12) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < J.Hussar (1896).
Nonno, nonno, noorõmeheq,
kikitelgu-i, kinäq poisiq!
Mändseq muial noorõmeheq:
niigu ninniq niidü pääl,
köütväq siidi kübärä pääle,
karra kao veere pääle.
Siin ommaq sinilõvvaq,
sinilõvvaq, aetuq habõnaq.
Kääväq hulgah niigu hundiq,
kääväq summah niigu soeq,
täiq haukvaq habõnih,
kunnaq kruuksvaq kukruh!
SL 1229.
H I 8, 365 (2) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Mari Lõiv (1896).
Kuuli ma kotost kolinat,
tõõsõh tarõh tõrinat.
Mõtli võidu võrgitavat,
kohopiimä kolgitavat -
võrgita-s sääl võidu,
kolgita-s kohopiimä,
sääl noomiti nuuri miihi,
koolitõdi kosilaisi!