12. Es ma sünnü söödü pääl.

SL 1243.
SKS Veske-Stein nr. 135 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Ülti ma söödü[l] sündüvät,
kanarikul kasuvat,
ülti_ks kandva kalõq kõoq,
imälepä imetävät,
vana vahher hällütävät.
Neiu ma johtu kuulõvat,
juhtu ussõ[h] olõvat.
Küll ma taidsõ vasta laustaq,
taidsõ targastõ kõnõldaq:
"Külänaisõq, külmäq keeleq,
valla naisõq, vaibaq nynaq,
susi_ks om söödün sündünüq,
kahru kasvi kana-arvo[h],
illus iks mo emä, keä minno imet´!"

SL 1244.
SKS Veske-Stein nr. 100 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Ülti_ks söödül sündüvät,
kanarikul kasuvat,
ülti löütüq lepistüst,
vällä tuudu toomistust,
antuq lehmä löüdijälle,
härgä häü kaitsijallõ.
Ega ma, neiu, söödül sünnü-s,
ega ma es kasuq kanarikul!
Küll iks oll´ ime, kes imeti,
oll´ iks tuu kandja, kes kasvati.
Sünnü ma es soe söämest,
kasu-s kahru kangõlast,
sündü ma_ks imä söämest,
kasvi ime kaindlõ alt!

SL 1245.
H II 32, 865 (2) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Es ma sünnüq söödü pääl,
es ma kasuq kanarikuh -
susi_ks sündü söödü pääl,
kahõr kasvi kanarikuh,
sündü ma imä süämeh,
kasvi imä kaindõlah!