14. Keelepeksjaile ja sorijaile.
SL 1248.
H II 4, 365 (152) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).
Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
mi_ks kuugus´, kul´atasiq,
laulasiq ja lasõsiq -
mi_ks tohi-i laulu lauldaq,
laulu lauldaq, illo iskiq:
pall´o putvaq pordo keeleq,
liia lõvvaq liigutasõq!
Oo_ks meid, os´akõisi,
kasuvit kabokõisi!
Miä mi anna naarijallõ,
katõ keele kandijallõ?
Pütü anna tuld, tõsõ tõrva,
kolmanda kuumõ hütsi!
Kui mi lää müüdä kitjist,
astu au-andjist,
sys mi kundsõni kumarda,
maalõ vaali varbini;
kui mi lää müüdä naarjist,
põllõpidäjä põlgjist,
jalakundsa kopsahuda,
vahalatva lapahuda!
SL 1249.
H, Setu 1884, 374 (24) < Vinnüski k. - Jak.Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).
Miä_ks mi hooli naardjast,
katõ keele kandjast?
Kui lää mi müüdä naarijast,
käänä mi pääd, hiidä kätt,
käänä-s nynna käüssehe,
silmi sinirätikohe!
Kiä_ks naard neiokõist,
põlg põllõpidäjät,
hussi_ks täl huulilõ keriguq,
siug asoguq hambillõ!
Miä_ks mi anna naardjallõ?
Pütü_ks mi tulda, tõsõ tõrva,
kolmanda kuumõ hütsi!
Kui mi lää müüdä kitjäst,
astu au-andjist,
käki_ks mi nyna käüssehe,
silmäq sinirätikohe -
tihka-i mi tuuga tehrütellä,
julgu-i jõudu andvat!
SL 1250.
H, Setu 1884, 507 (9) < Lasarevo k. - Jak.Hurt < Melähnüvä Hedo (1884).
Kui minno soriti, sorõhõmp sai,
kar´alatsi karõhõmp sai!
Müüdä_ks lää ma sorijist,
kallu keelekandijist,
ega ma hooli-i sorijist,
karda-i keelekandijit!
Müüdä_ks lää sorijist,
ega ma nynna alla lasõq,
käki-i nynna käüssehe,
silmi siniräti sisse!
Müüdä_ks lää sorijist,
hoia_ks pää pääl muid,
silmä_ks-kolmuq korgõmbaq,
käki-i nynna käüssehe.
Laul oli veel pitkem, nimelt oli laulu tõises osas kõne ka "kitjist", aga see osa oli koguni segane; laulik oli õiged sõnad unustanud.
SL 1251.
H, Setu 1903, 214 (103) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).
Neio_ks-kõist noorõkõist,
minno_ks nu meelimar´akõist!
Om iks nu hüä neio elo,
kallis iks kabo kasuminõ.
Muido_ks om hüä neio elo,
kallis iks kabo kasuminõ,
putma_ks tükküq pordo keeleq,
liia_ks nuuq lõvvaq liigutamma!
Inne_ks süvvä-i üttegi süüki,
inne_ks juvva-i üttegi juuki,
kui_ks neiota kõnõlda-i,
lina_ks-hiust liigutõda-i.
Nii_ks neiot kõnõldas,
lina_ks-hiust liigutõdas,
kui_ks nu vettä keedetäs,
kui_ks nu puid lahutas.
Nii_ks nu neiot kõnõldas,
nii_ks nu linnut liigutõdas.
Kui_ks kuuli naarijat,
liia_ks nu lõvvapessijät,
neio lää_ks ma müüdä naarijast,
keerä_ks ma keelepessijäst,
heidä_ks ma nippi naarijallõ,
katõ_ks-ma-keele kandijallõ!
Esi_ks ma lausi meelestäni,
lausi_ks ma meele poolõstani:
"Miä võtt iks tuul iä külest,
haard iks maru maa külest,
tuu_ks sa saat mino külest,
saat iks sa minno naardmast,
katõ_ks nu keele kandmast!"
Lää_ks ma müüdä naarijast,
keerä_ks säält keelepessijäst,
käki-s ma nynna käüssehe,
silmi_ks siniräti sisse!
Lää_ks ma müüdä kittijäst,
astu_ks ma au-andijast,
sys käki_ks ma nynna käüssehe,
silmi_ks nu siniräti sisse!
Miä_ks ma anna naarijallõ,
kingi_ks ma keelepessijälle?
Pütü_ks tuld, tõsõ tõrva,
kolmanda_ks anna kuumõ hütsi -
tuu_ks ma anna naarijallõ,
kingi_ks ma keelepessijälle,
tühä_ks nu jutu tegijälle,
asjanda_ks ajajallõ!
Eka_ks ma hooli-i naarijat,
kargu-i keelekandijat -
om iks õigus hindä man,
om iks mul au alalõ,
leeme_ks mul linahiussõh.
Oh iks nu minno neiokõist,
minno_ks nu meelimar´akõist -
haari_ks kolgaq kur´otõlla,
haari_ks veereq veerätellä!
Kotoh läpe-s süvväq süüm-aigu,
pitäq läpe-s perehvatkat:
leivä- panni_ks sa -kandsu karmanihe,
puuhu panni_ks sa leivä pöörändüse,
minno lätsi_ks kolka kur´otamma,
lätsi_ks sa viirde veerätämmä
Miä sai_ks sa naaru naardmast,
kua kingiti_ks su keele pessmäst?
Anda-s iks avvu naardmast,
kittä saa-s sa keele pessmäst -
esi olt iks sa muidõ naarõtav,
kulla, olt sa muidõ kur´otõlla,
tühi om iks sul tuvagukott,
vara_ks sul piibuvarrõ pääl.
Kuri oll´ iks mul kolgast kullõlda,
vilets oll´ iks mul veere rahvast,
kui_ks sa minno kolgah kur´odiq,
tii pääl iks teodiq.
Minno haari_ks sa kõigilõ kõnõldaq,
haari_ks sa veerele veerätäq.
Mis sai_ks sa noorõ naardmast,
kua kingiti_ks su keele pessmäst?
Pütü sai_ks tuld, tõsõ tõrva,
kolmanda_ks sa saiq kuumõ hütsi.
Suu oll´ iks sul suuhu luudu,
lõpusõ_ks sul luuduq lõunõhe;
kiil iks kerigo uss,
hamba_ks Viro värehtiq.
Mis sai_ks sa naaru naardmast,
kua kingiti_ks su keele pessmäst?
SL 1252.
H I 6, 114 (18) < Vastseliina khlk. - K.Fluss (1895).
Miä ma anna naarijallõ,
kingi keelepessijälle?
Pütü tuld, tõsõ tõrva,
kolmandama kuumi kivve!
Mis ma keerä kitijälle?
Anna rahha kitijälle,
marka maalõmatijallõ!
SL 1253.
H I 8, 56 (1) < Vastseliina khlk. - J.Sandra (1895).
Mis ma anna sorijalõ,
keerä keelepessijäle?
Pütü tuld, tõõsõ tõrva,
kolmandama kuumi kivve!
Mis ma keerä kitijäle?
Kulda keerä kitijäle,
marka maalõmatijalõ!
SL 1254.
H I 8, 418 (7) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Kristin Raudpuu (1896).
Nii minno naarõtigi,
kui vett keedetigi,
halga ahjo aeti,
lõhmus-luid lõiguti.
Mis ma anna naarijalõ,
tühä jutu toukajalõ,
vainujutu valajalõ?
Pütü tuld, tõõsõ tõrva,
kolmandama kuumi hütsi!
4. v.: Lõhmus-luid võib ehk lõhmus-puid olla, mis puudulikult kuuldi.