15. Sorigu-i minno suu veereh.

SL 1255.
H, Setu 1884, 509 (10) < Lasarevo k. - Jak.Hurt < Melähnüvä Hedo (1884).

Kuulõq, sa peenüq peremeesi,
sorigu-i minno suu veereh,
laitku-i suurõ laanõ veereh,
kon om pall´o kuulijit!
Sys ma tulõ-i tõsõ kõrra,
kui sa_ks sorit suu veereh,
kui sa_ks laidat laanõ veereh,
tikõ ütlet mu töödä tegevät,
laisa ütlet mu kässi laotavat.
Kuulõ_ks, sa peenüq peremeesi,
pääle_ks sa peenüq perenainõ!
Ehk tei ma kotusõ kur´astõ,
ehk tei ma paiga paganahe,
ehk põimi ma põllu purutsõhe,
sullõ riibi ma niidü risutsõhe,
ehk ai ma kokko asutsõhe?
Minno nakat iks kolgah kur´otamma.
Kui ti_ks keerät kerikohe,
laitku-i ti minno, latsõkõist!
Ega ma_ks tikõ tüüd tii-i,
laiska ei ma kässi laotõllõ-i!
Sorigu-i sa minno suu veereh,
laitku-i suurõ laanõ veereh -
ärä_ks mu tüüd tehnäkeq!
Kui_ks soret suu veereh,
laidit iks suurõ laanõ veereh,
ega ma tulõq tõsõ kõrra,
hot´ iks sa kutsiq kuusi kõrda,
saadiq sõna sada kõrda!
On ka talgulaul.