6. Kositava neiu pilkamine.
SL 1237.
H II 3, 571 (82) < Vastseliina khlk. - H.Prants (1890).
Näiokõsõq noorõkõsõq,
ega võta-i n´ooq poisiq,
massa-i rahha s´oo rahvas!
Minno võtvaq Võnnu poisiq,
massvaq rahha Võnnu rahvas -
must saa Riia raadi-imänd,
taga Tarto tabakandja,
Võnnu võtindõpidäjä.
Velekene noorõkõnõ,
miä sul viga minno võtta?
Mul um raha, mul um rõivas,
mul um kinä kirstukõnõ,
kalõvanõ kaasõkõnõ.
Um mul kirstuh kirivit,
all kaasõ kalõvit,
ummaq siseh siidilindiq,
vüü pääl pääväpööräq.
Panõ ette sändse põllõ
kui s´oo esä aida uss,
panõ vüüle sändse vüü
kui vele vikahtkaar.
Velekene noorõkõnõ,
miä sul viga minno võtta?
Um mul kümme körditüt,
tõnõ kümme kördimätä;
uma mul sada sangatut,
tõnõ sada sangamata;
um mul tuhat trullitut,
tõnõ tuhat trullimata!
Mis sa nu tühjä kitäde,
as´anda avvustadõ?
Küll ma käve sino kotoh,
magasi ma sino majah -
tühi tandsõ tarrõ pite,
nälg laulõ lavva takah,
linaluinõ leeväkene,
agananõ taarikõnõ.
Imä nüsse immisit,
sõsar kitsi sõõr´atõlli,
vana naane varõssit,
esä sõidi sika säläh,
veli künd´ külä pahruga!