12. Poiste naljalaul.

SL 1285.
H, Setu 1903, 303 (142) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Vele_ks-meid-keisi, noorõkõisi,
laja_ks meid kao kandijit!
Naakõ_ks mi, vell´oq, laulõma,
imelatsõq illo iskimä,
vell´o_ks mi noorõ veerätelgeq,
ime_ks-mi-kanaq ilotõlgõq!
Kohe_ks mi veerä, noorõq vell´oq,
kohe_ks mi kaalu, imekanaq?
Lüü_ks mi hunni huulitsah,
vaski_ks-mi-tsyyri vanijal.
Poisi_ks mi pilli ehitelli,
ärä_ks mi kandlõ kabistõlli -
kohe_ks mi lää pillega,
kohe_ks mi kiigaga keeri,
kohe_ks mi kaalu kandlõga?
Kuuvalul lää_ks mi kul´atamma,
ao valul iks aigu viitmä.
Ega_ks no viidäq ese aigu -
lää_ks mi umast aost,
mar´aq lää_ks mi umast magahusõst.
Sinnä_ks mi kaalu kandlõl,
sinnä_ks mi kiigaga keerä,
koh om iks imel ütsi tütär,
käsi-om-iks-kannõl kandjal.
Pant om tä_ks pad´olõ magama,
kalõvatsil kattimil,
omma_ks tä pad´aq prantsuskirja,
kott´ om täl iks kumagurõivanõ -
sinnä_ks mi veerä, veleq noorõq,
sinnä_ks mi kaalu, kaokandjaq.
Tuud iks no neiot noorõkõist -
kui lätt tä_ks no, mar´a, magama,
pillel taht tä_ks viiäq magama,
kadõlõlla kattimõllõ,
pilli_ks täl laulvaq pühütseh,
kandlõ_ks täl kattimõ veereh.
Vele_ks-meid-keisi, noorõkõisi,
sääl viidi mi_ks suvõl suurõ üü,
sügüsellä_ks no püvvä pümme üü,
sinnä_ks mi veerä, veleq noorõq,
sinnä_ks mi kaalu, lajaq kaoq.
Vele_ks-meid-keisi, noorõkõisi,
laja_ks kao kandijit -
no_ks mi naakõq laulõma,
laulõmahe, laskõmahe!
Miä_ks meil no viga veerätellä,
kua_ks meil no viga kul´atõlla -
nu sai_ks mi kullaq üttekokko,
sõbraq sai_ks mi ütsile sõnolõ!
Suurõq olõ mi_ks suvidsõq sõbraq,
laja olõ mi_ks kao kandjaq.
Miä_ks no viga veerätellä -
kulla_ks mi laula üteh kuuh,
mar´a_ks mi tõnõtõsõ man!
Jummal meid iks tiid tõsõ kõrra,
vagi_ks-no-vahtsõ aastaka,
kas saa_ks mi, kullaq, üttekokko,
mar´aq, saa mi_ks tõnõtõsõ mano?
Mõnõl om iks nimi sõakiräh,
palõh om iks vainu paprõh,
mõni saa_ks liina, mõni liiva,
mõni saa_ks Moskõva morolõ,
mõni saa_ks Pihkõva peräle,
mõni jäl iks viiäs Vinnemaalõ,
kannõtas kavvõdahe,
mõni_ks no pidä Pihkva rõivaq,
mõni kakk iks Narva kaalaräti;
kutsutas iks kir´ol Kiiovahe,
kutsutas ´ meid veljo kuningihe,
viiäs ´ meid veljo Vinnemaalõ.
Oo_ks no meid, poisikõisi,
laja_ks kao kandijit -
om iks meil nimi sõakiräh,
palõh iks meil vainu paprõh.
Kui naka mi_ks sõtta sõitma,
vinne naka mi_ks väkke veerümä,
ese_ks-keist helläkeist,
tätäkeist, tähekeist -
miä and meele_ks tüü tegemäst,
varra and tä_ks vaiva nägemäst?
Üts saa meil iks vinne vestikene,
tõnõ saa_ks meil säksa särgikene,
kolmas saa_ks meil kassin karbikõnõ -
tuu saa_ks meil koto kotost minneh,
velitsilt viirdüh.
Saa-i_ks meil üteh ese aita,
keerdäq üteh keldret.
Oh iks meil kallist karbikõist -
kui_ks mi sõtta sõida,
kui_ks veerä Vinnemaalõ,
kaalu_ks jäl uma karbi mano,
keerä uma kirstu mano,
ime naka_ks rõivit liigutamma,
kandja naka kaputit kaema,
sysarõ_ks sõrmkindit -
vii_ks tuu silmile veerüseq,
tõsõq sattõq sarna pääle:
Oo_ks no meid, poisikõisi,
tulõ_ks meil ese unõhtõlla,
ime_ks no meelest minehtellä!
Vele_ks-no-keisi, noorõkõisi!

SL 1286.
H, Setu 1903, 540 (70) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Poisikõsõ_ks noorõkõsõq,
imelatsõq helläkeseq,
ütte_ks nääq kokko kynõlõsõq,
mar´aq ütte manitsõsõq:
"Kohe_ks mi püvvä pümehellä,
kohe hällü hämäräga?
Kynni_ks tuuhu kõlgusõhe,
astu tuuhu ambarihe,
sinnä, koh ime ütsi tütär,
käsikannõl kandijal!
Sääl om iks postel´ pumaskinõ,
padi pääl prantsuskinõ,
neio pääl viil parepi,
saa kõrval kõlbatav!"
Poisikõnõ_ks noorõkõnõ,
sinnä_ks mingu-i sa minemä,
koh om ´ imel viis tütärd,
om neli neitsikeist -
sääl iks om olinõ asõ,
padi pääl paklanõ!
Sääl lasta-i kavva maada,
puhada poolõni pääväni.
Koh om imel ütsi tütär,
käsikannõl kandijal,
sääl lastas iks kavva maada,
puhada poolõni pääväni.
Neio_ks maah kavva maka,
liia kavva lebähäs,
suvõ om suu mõskmalda,
talvõ tarõ pühkmäldä,
vasigõq vallalõ kääväq,
suurõq sikaq sulgmalda,
kitsõq kinni ajamalda.
Neio_ks lauli meelestäni,
lauli meele poolõstani:
"Oh ti, nulga noorõmeheq,
oh ti, kolga kosilasõq,
ajagõ_ks ti kinni mi kitsõq,
ajagõ_ks ti lauta mi lambaq,
ärä_ks sulg'kõq suurõq sikaq!"
Oh iks nulga noorõmeheq,
ärä_ks nääq lausiq meelestäni,
tahtsõq targastõ kynõlda:
"Mille sa, kabo, kavva makat,
liia kavva lebähät?"
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Selle ma_ks, kabo, kavva maka,
selle_ks ma, linnu, kavva lepä:
olõ_ks ma imel ütsi tütär,
käsikannõl kandijal.
Ime_ks hoit hummogulla,
hoit ilda õdagulla.
Esiki olõ lill livva man,
olõ asi aknil,
tööd võivaq tetäq tündsäguq,
aiaq kinni arolasõq.
Ega ma ei hooliq kitteh,
kitteh, kiusatõh:
mul om ese ilmarikas,
vell´o Vinnemaa kuningas!
Kui_ks tä minno mehele and,
tarka tõsõlõ talolõ,
esäl omma_ks esändä maaq,
talopojal puustusõq,
minno nakas iks esä elätämmä,
uma vanõmb vaatamma:
esä_ks and esändä maa,
and poolõ puustuist!"
Oh iks nulga noorõmeheq,
oh kolga kosilasõq,
ärä_ks nääq johtuq kuulõvat,
ärä_ks vell´oq vasta lausiq,
tahtsõq targastõ kynõlda:
"Oh iks sa, imel ütsi tütär,
mis sa_ks kität, mis sa petät?
Uma_ks kitus, uma petüs,
kui tuu hopõn vette situs!
Olõ-i vaja esändä maid,
tarbis puult puustuist -
eski_ks meil ommaq esändä maaq,
talopojal puustusõq!
Võta neio näüdsikost,
võta kabo kar´ussõst,
võta_ks neio tüülitse,
tüülitse, hoolõlitsõ,
hoolõlitsõ, meelelitse!"
Oh nuu_ks nulga noorõmeheq,
oh iks kolga kosilasõq,
tõnõ_ks naaq tõsõlõ kynõliq,
tõnõtõsõlt küsütelliq:
"Poisikõsõ_ks noorõkõsõq,
kohe mi_ks püvvä pümmega,
kohe_ks mi hällü hämäräga?
Sinnä mingu-i, koh imel üts tütär,
käsikannõl kandijal,
hot´ om sääl postel´ pumasnanõ,
hot´ om padi prantsuskinõ!
Poisikõsõ_ks noorõkõsõq,
sinnä läke_ks mi ütte üüsest,
kall'kõq üteh kat´mõllõ,
koh om imel viis tütärd,
om neli neitsikeist!
Hot´ om sääl iks olinõ asõ,
padi all paklinõ,
olinõ om iks asõ oigõp,
paklanõ padi paremb;
hot´ om sääl neio näräpine,
olõ-i kabo nii kaposi."
Poisikõsõ_ks noorõkõsõq,
tuu_ks essüs ilosillõ,
tuu_ks puhk punatsillõ,
kel süä puhk punadsõ pääle,
miil vaiel´ valusa pääle,
kiä tahtsõ_ks neiot naardaq,
tahtsõ üüse üle lüvväq,
tahtsõ_ks tä mano manitsõmma,
kõtu pääle kõnõlõmma -
tuu_ks otsõ ütte tütärd,
käsikannõld kandjat.
Oh iks nulga noorimiihi,
oh kolga kosilaisi -
nuu_ks ots´vaq olist asõnd,
koh padi pääl paklanõ,
neio pääl näräpine,
olõ-i kapos´ kabokõnõ.
Üü_ks sääl otsa kynõlõsõq,
päävä viirde veerätäseq,
ega nää_ks essüq ilotohe,
tii-i kogoni kur´astõ,
johu-i nääq jutta sisse,
naistõ naaru kottallõ.
Oh iks no imel üteq tütreq,
käsikannõl kandjal,
nuu_ks johtuq jutta sisse,
naistõ naaru kottallõ.
Süä näil puhk punadsõ pääle,
meeli_ks näil vaiel valusit.
Uma elo nääq essüdiq,
uma muu nääq mutidiq.
Kui tulõ pühänes päiv,
puulpühä õdagukõnõ,
kui_ks tulõ turupäiv,
kui_ks lask laadopäiv -
miä om iks imel ütsi tütär,
käsikannõl kandijal,
kui_ks tä tulõ turu pääle,
kui_ks tä lask laado pääle,
ehtih om ilosih,
s´olgatsil sarahvannõl.
Poodipoisiq küsseväq,
nalja peiväq, naaraskõlliq:
"Kos iks lääde, hina neio?"
Neio_ks lausi meelestäni:
"Ütte lää kokko kohvi juuma."
Uutkõ_ks, uutkõq, liina neioq,
Narva säksaq tulõvaq!
Saat iks ti viil pall´o paremba,
tagapoolõ targõba.
Miä om iks imel viisi tütärd,
om neli neitsükeist,
kui_ks tulõ pühänes päiv,
kui tulõ turupäiv,
kui_ks neio liina läts,
läts tuvi turu pääle,
liina joht naaseq naaraskõllõ-s,
mustaq kolmuq muhaskõllõ-s.
Oh iks kolga kosilasõq,
oh iks nulga noorõmeheq -
kyik kaivaq kõrvalt, ni kynõliq,
suu man sorahõlliq:
"Vot koh tull´ tark taloneio,
tull´ illos inemine,
kiä om julgõ jutulõ,
om kõva kynõlõmma,
om selge synolõ!
Om illos inemine,
kiä_ks viisis vett tuvvaq,
viisis kanda kaovett,
tiid tolku tüüllä,
tiid arvo asklõl!"

SL 1287.
H III 29, 956 (25) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Poisi_ks-mi-kõsõq, mehekeseq,
talopoiga tammõkõist,
kohe_ks mi lääme, mehekeseq,
talopojaq, poisikõsõq?
Läämi_ks mi hul´kma huulitsahe,
kynd´ma külä tanomihe.
Poisi_ks-mi-kõsõq, mehekeseq,
talopojaq, tammõkõisi,
kohe_ks mi pilgu pümehellä,
kohe mi hällü hämärällä?
Käümi_ks mi küllä kümmend,
saami saalõ talolõ.
Poisikõsõ_ks, mehekeseq,
talopojaq, tammõkõisi,
imelatsõq helläkeseq!
Pääle nakami kõnd´ma kõlgussõhe,
astma külä ambarahe.
otsimi sis neiot nännülist,
kapo katõnisalist.
Kos lüvväsi mi_ks neio nännülise,
kabo katõnisalisõ?
Poisi_ks-mi-kõsõq, mehekeseq,
talopojaq tammõkõsõq,
imelatsõq helläkeseq,
käve_ks mi käve, koh mi käve,
olli_ks mi olli, koh mi olli -
kõnd´ma[h] käve_ks mi külä kõlgusõhe,
astsõ külä ambarahe.
Poisi_ks-mi-kõsõq, mehekeseq,
naka_ks mi, poisiq, laulõmahe,
laulõmahe, laskõmahe!
Lätt iks mi laulu ladusahe,
lätt meil ilo ilosahe,
panõ_ks mi kyik kolga kullõma
ja veere veerätämä.
Poisi_ks-mi-kõsõq, mehekeseq!