13. Neidude naljalaul.

SL 1288.
H, Setu 1903, 538 (69) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Teie orgo orasõ.
Kiä sei_ks orost orasõ?
Tulli sikko lag´asarvi,
sei_ks orost orasõ.
Säält ma kodo joostõh joosi,
joostõh joosi, jalol käve,
ütli_ks umalõ velele:
"Võta_ks püssü vaja päält,
läki_ks sikka tappõma!"
Vell´o_ks kullõl´ mino syna,
kullõl´ syna, mõistsõ meele,
võtt´ iks püssü vaja päält,
läts iks orgo oiuma,
vilä mano veerümä.
Velekeist iks noorõkõist -
lasi_ks püssü puuh-pauh,
sikk sattõ_ks maalõ, madsahti,
veri vällä tsirdsahti.
Neiokõist noorõkõist -
meeni ma_ks, neio, mõtõli,
mõtõli ja kynõli,
kuvva_ks liina liha vii,
kuvva_ks Narva naha vii -
sääl iks olli suuri mõtsa,
olli vaha vele varik -
tulli_ks säält vällä must miis,
must miis, tinne poiss,
võti_ks tä siko lag´asarvõ,
liha and´ liina litsele,
naha and´ Narva sandõlõ!
Minokõist iks näiokõist -
miä_ks neiolõ jäi,
kua_ks kaldu kabolõ?
Mullõ jäi_ks siko lag´a sarv.
Säält iks veli mul vihasi,
imekana kalõhtu,
veerät´ vasta vihasahe,
edo_ks kalõstõ kynõli:
"Mille sa_ks mu siiä kutsiq,
imekana kallutõlliq?
Kutsi_ks no tühä tüü pääle!"
Neio_ks ma lausi meelestäni,
painu_ks ma veljä pallõma,
heidi hellile synolõ:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
imelatsi helläkene,
ärä_ks sa veidü vihaku-i,
ärä_ks sa pall´o pahaku-i!
Mullõ jäi_ks siko lag´a sarv -
s´oost ma sullõ_ks poolõ anna,
sää kalli tüü pääle!"
Neio_ks, kulla, kodo tulli,
mar´akõnõ majja lätsi.
Lätsi_ks alla sepäle,
sepäle ja sellile:
"Sepäkene_ks, sellikene,
siko sarvõst tii_ks saanikõnõ,
tõsõst saani vehmrekene!"
Oh iks seppä, oh selli -
ärä_ks tä kullõl´ neio syna,
kullõl´ syna, mõistsõ meele:
sai sys tetäq saanikõnõ,
tõsõst sarvõst vehmrekene.
Sai saan sys velele,
velele kõõ vehmrega.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist iks, nõrgakõist -
jäi_ks ilma imelats,
kah´olinõ imekana:
sepäle, sellile
jäi palk massmalda,
jäi arv arvamalda!
Lätsi_ks õdagu magama,
kui_ks kaldu kat´mõllõ,
oi seppä, hüdsekotti! -
tull´ iks palka otsima
umil hallõl habõnil.
Vanamiis kui tarrõ tulli,
ussõ link sys helähtü,
ussõ link´ tei klõkk-klõkk-klõkk.
Säält ma_ks pakku pagõsi,
säält ma_ks tappu tagasi.
Pagõsi_ks ma pall´o maad,
välle, väega kavvõndõhe -
mõista-s tä tuvilõ mano tullaq,
mar´alõ mano saiaq.
Peti_ks ma sepä, peti selli,
mõisnikaq naaq mõlõmbaq!
Kui_ks jäl astõ asõmõllõ,
kaldu kat´mõ veerele,
nuurmiis kui tarrõ tull´,
ussõlink es hel´oqki.
Heitse_ks, mari, magama,
katõkese kat´mõllõ.
Näi_ks unda hirmusat,
hirmusat, heitüsät:
vanamiis minno kosõ,
habõnik har´otõlli.
Tuu_ks ma unõh mõtli,
magahusõl manitsõlli:
"Mingas vana no koolõda,
elähünnüle tii iä-otsa?"
Küläst iks ütel´ külgmäne,
veerest iks rahvas viirmäne:
"Keedä_ks pudõr pruusasuurminõ,
vanalõ valgist jahvast,
tuuga_ks sa vana ravidsõq,
elähünüt elädäq!"
Esi_ks ma meelel mõtli,
esi_ks ma keelelä kynõli:
"Keedä-i putro pruusasuurmist,
vanalõ valgist jahvast -
keedä_ks ma pudro kivedse,
heidä soola sõmõratsõ!"
Kõrvalt iks esi hillä kynõlõ,
uma meelega mõtlõ:
"Süüq, vana, sõgõnõq, vana,
lõikaq, vana, lõpõq, vana!"
Vana_ks sei, silmäq tsilgõq,
vana_ks haugas´, hammas pauk´.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist iks, nõrgakõist!
Kui_ks ma oidu üles unõ päält,
astõ_ks üles asõmõlt,
kõrvalt oll´ lännü kõrk´ ts´ura,
sängüst oll´ lännü sinisärk.
Jäi_ks ma ilma, imelats,
jäi_ks ma üli-kui-ütsindä,
kallis katõlõ käele.
Kost saa no_ks pikkä peiopoissi,
kõvva poissi kõrvalist?
Hot´ meil iks olliq hüäq ts´uraq,
hüäq veleq vinnümäh,
sõtta_ks viidiq hüäq ts´uraq,
Vinnemaalõ viksiq poisiq,
loodi ala loohvkaq poisiq;
jäivä_ks kodo kõvõraq,
jäivä_ks aeduq habõnaq,
lõigaduq lõvvaotsaq:
havva täüsi habõnit,
kooba täüsi kuupit!
Neiokõist iks noorõkõist,
ärä_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Miä_ks või võivo tetäq,
tulõ_ks minnäq, miä tetäq,
kõõ võivo kohe minnäq!"
Neio om illos kui kullapiso,
syski_ks saa tä naarõtus;
poissmiis om üte jalaga,
kolmõst om kinni köüdetü,
syski_ks tä saa kitetüs:
"Saa paras paarikõnõ,
kõrralinõ, kõiki kõlbas!"