28. Kitsõlaul.

SL 1305.
EKS 8° 4, 164 (35) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 259 (48) märgib laulikuks üleskirjutaja, s.o. J.Jagomanni enda.]
Mustal kitsõl keeroq sarvõq.
Nägi pilve tulõvata,
vihmasaarõ sadavata,
kits läts kodo kukatõhna,
inne karja karatõhna:
"Perenaane, helläkene,
heidäq mullõ heinasida,
kaksõq mullõ kaerasida!
Kui sa ei heidäq heinasida,
kui sa ei kaksõq kaerasida,
mina karga kapsta-aida!"
Perenaista pesseti,
minno soelõ sunniti.
Es saaq ma soelõ süvvä,
soe süvvä, soe juvva -
kits sai küläh kepsi lüvvä,
valla naistõl vasta võtta,
külä naistõl kinni aiaq.