31. Jäneselaul.

SL 1308.
H III 29, 888 (21) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Oh mina vaenõ valgõ jänes,
kos mul minnäq üüsest?
Koksa mõisa talli pääle.
Tulli maha valgõt kaema,
löüse kesvä keerulisõ,
kaara katsakandilisõ.
Nipse-näpse kõtutävve,
säält sai süä soolatsõst.
Lätsi alla juumahe.
Keä vasta putunõssa?
Püssä vasta putunõssa.
Püssä vällä: puu-pau,
jänes mõtsa: niu-näu,
mõtsaladvaq: viu-vau!

SL 1309.
H II 32, 869 (8) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Oh ma vaenõ valgõ jänes,
keväjäne kerge jänes!
Kesvä-oras keerolinõ,
kaara-oras kandilinõ,
sedä olli hää nipsidä.
Nipse uma kõtu tävve,
pagõsi pajju raestikku.
Olli mina jäänü magama,
pajjupuhmõ puhkama.
Sääl tulle jõõgõr püssüga,
suurõ hulga hurtõga.
Sys mino veri vingsahtu,
sys mino luuq longsahtuq.
Koeraq minno kinni võtiq,
veiväq mõisaherra ette,
herra and´ sys koka kätte.
Naksi kokka pallõma:
"Ärä keedäq kibõdast,
ärä praadiq palavast!"
Kokk, s´oo võtte kur´a meele,
kiit´ ärä kibõdast,
praat´ ärä palavast.
Müllä-mällä mängiti,
sika säläh sõidõti,
pulli lihha poodõti,
naariputro keedeti,
minno kodo oodõti.
Säksa latsõq, padakunnaq,
sööväq lihha niuh ja näuh,
kahvliq kääväq kiuh ja käuh!