34. Parmu puhtõq.

SL 1312.
H II 3, 61 (46a) < Setumaa - H.Prants (1889).

Tere, tere, tedrekene!
Kohes läät, kogrõkõnõ?
Ma lää parmu puhtilõ.
Kiä parmu ärä tapp´?
Hopõn uma huulõga,
tsiga uma sõraga,
lammas uma lallaga,
kits keräsarvõga!

SL 1313.
H, Wiedemann 2, 16 ja 433 < Setumaa ehk Võrumaa - V.Stein (e.a. 1873).

Tere, tere, tetre paila (?).
Koes läät, siido viila(?) ?
Ma lää parmu puhtillõ.
Mis sel parmul viga?
Kits lei kepiga,
lammas oma lallaga,
härg oma sabaga.
Naksi mina pagõma,
pagõsi ma sinnä poolõ,
kon mo pini puri.
Lätsi talo lao pääle,
lao päält tarrõ.
Mis sääl tarõh tetti?
Kass kudi kangast,
höörüt´ hannaga hoie,
susi surv´ terri,
varõs vakk´ villo,
harak ai haku ahjo,
jänes ummõl´ kas'kat,
rebäne tegi reke,
hämäläne hällüt´ last,
lõõvokõnõ lõi langa,
tealanõ tegi tuld.
Lk. 433 on 6. ja 7. rea vahel veel järgmine rida: hobu oma ravvaga.