8. Rikka ja vaesõ mäng. (Talvistõpühi ilo).

SL 1324.
H II 4, 321 (136) < Igrese k. - Jak.Hurt < Jaaska Maarja (1886).

Rikas olõ, rinda lää!
Vaenõ olõ, vasta võta!
Rikas meil ese, rikas ime.
Vaenõ ese, vaenõ ime.
Rikkaq veleq viieq-kuvvõq.
Vaesõq veleq viieq-kuvvõq.
Rikkaq mul tsõõrigoq sõsarõq.
Vaesõq tsõõrigoq sõsarõq.
Rikkaq mul linnu lelläkeseq.
Vaesõq linnu lelläkeseq.
Rikkaq linnu lellänaaseq.
Vaesõq linnu lellänaaseq. (jne.)
Rikas olõ, rinda lää!
Vaenõ olõ, vasta võta!
Sada mul niitjät niidü pääl.
Üts niitjä niidü pääl.
Sada riibjat niidü pääl.
Üts riibja niidü pääl.
Sada põimjat põllu pääl.
Üts põimja põllu pääl. (jne.)
Rikas olõ, rinda lää!
Vaenõ olõ, vasta võta!
Tsiga mul suluh, tõnõ soolah.
Susi mul suluh, tõnõ soolah.
Tsia mul laapõq laeh.
Soe mul laapõq laeh. (jne.)
Rikas olõ, rinda lää!
Vaenõ olõ, vasta võta!
Ommaq mul salvõh saiateräq,
kotih mul kulatskijahuq
Salvõh mul sandiduq teräq,
kotih kor´aduq jahuq. (jne.)
Rikas miis ma kõnni
läbi mõnõ mõtsa,
otsi mina selssi,
mullõ selssi vajja!
"Sedä illo peetäs nii: naistõrahvas sääd hindä kattõ rinda, vastatsikku; tõne näist om rikas, tõne vaenõ rind. Sys käu tõne rind tõsõlõ vaeldamisi kõrdamüüdä vasta ja laul ummõ laulusynno, rikas rikka laulu, vaenõ vaesõ laulu. Kui viimäte rikas rind viimse laulu syna (v.36) är om ütelnüq, sys võtt´ tä vaesõst rinnast üte är hinne poolõ pääle ja laul võõdas jäl otsast kinni. Egä kõrd, ku laul lõpõs, võtvaq rikkaq üte vaesõ hinele. Kui illo edesi piteh vaesõhe rinda inäb üttegi perrä ei olõq jäänüq, sys om ilogi otsah." Lauliku oma seletus.
"Sedä illo kutsutas: Rikast ja vaest laulma."
Kus tekstis jne. seisab, sääl seavad laulikud oma vaba tahtmise järele sõnu, nagu järgmine laulu tõisend nr. 1325 mõne näituse ette toob. Muidugi peavad selle juures vaeste sõnad rikaste sõnadele kohased olema ehk neile vastama.

SL 1325.
H I 8, 431 (47) ja 432 (48) < Miikse k. - J.Sandra < Miikse Ogask (1896).

a.

Rikas olõ, rinda lää!
Rikas ime, rikas ese,
rikkaq viisi vell´otanni,
rikkaq viisi velenaista,
rikkaq sirgõq sõsarõq,
rikkaq oigõq unokõsõq,
rikkaq oigõq unonaaseq,
rikkaq liina lelläkeseq,
rikkaq liina lellänaaseq,
rikkaq risti-ristesäq,
rikkaq risti-ristimäq,
rikkaq tsõõri tsõdsõkõsõq,
rikkaq tsõõri tsõdsõmeheq,
rikas sugu, rikas suur.
Olõs´ suku nätäq saassiq,
hõimu kavvõst kaiaq saassiq,
teessiq sugust suurõ aia,
hõimust pikä pistülise.
Rikas olõ, rinda lää!
Kümme hobõst kündemäh,
sada äkli äestämäh,
kümme niitjät niidü pääl,
sada rihha riibumah,
kuus kuh´a luujat,
kümme põimjat põllu pääl,
viis vihu käändijät,
kuus kokkokandijat.
Kolm aita morola,
kolm pääl päälikut:
üts om kesvi kelbäni,
kats kaaru katussõni,
kolm rüki ruudminni.
Tsiga suluh, kats soolah,
tsia lappõ laehna,
tsia kingiq keldereh,
kolm pääd päälikuh.
Kolmõq aidaq morola:
üteh tsilkõ tsialiha,
tõõsõh hälke häräliha,
kolmandah ommaq kuivaq kalaq.
Kotitäüs viil kulatskijauha,
salvõtäüs saiajauha,
om muru mullust leibä,
om korv kolmahaavast,
ommaq koobaq kopitõduq,
ommaq haavaq hallitõduq,
kõoq pääle kõllõhtunuq,
vahtraq pääle vanas lännüq.

b.

Vaenõ olõ, siski elä,
vaenõ olõ, rinda lää!
Vaenõ ime, vaenõ ese,
vaesõq viisi vell´otanni,
vaesõq viisi velenaista,
vaesõq sirgõq sõsarõq,
vaesõq oigõq unokõsõq,
vaesõq oigõq unonaaseq,
vaesõq liina lelläkeseq,
vaesõq liina lellänaaseq,
vaesõq risti-ristesäq,
vaesõq risti-ristimäq,
vaesõq tsõõri tsõdsõkõsõq,
vaesõq tsõõri tsõdsõmeheq,
vaesõq tähe tädikeseq,
vaesõq tähe tädimeheq,
vaenõ sugu, vaenõ suuri.
Ega mi suku nätäq saa-i,
hõimu kavvõst kaiaq saa-i.
Vaenõ olõ, rinda lää,
vaenõ olõ, siski elä:
üts oll´ hopõn kündemäh,
üts ägil äestämäh,
üts niitjä niidü pääl,
üts riibjä niitjä peräh,
üts põimja põllu pääl,
olõ-i vihu käändijät,
kulla kokkokandijat.
Üts ait om morola,
salvõtäüs sambõlit,
kotih tuhaq tolmõliq.
Susi suluh, tõõnõ soolah,
hiirekink keldereh,
hiire pää päälikuh.
Muru om leibä muialt tuudu,
korv pallu kor´atu,
olõ-i koobaq kopitõduq,
olõ-i haavaq hallitõduq,
olõ-i kõoq kõllõstunuq,
olõ-i vahtraq vanas lännüq.
Üleskirjutaja J.Sandra ei ole käsikirjas mitte ütelnud, missuguse korra järele seda tõisendit lauldakse, kas kahes osas , a ja b järjestikku, või vaheldumisi ridade kaupa, nagu nr. 1324 ülemal.