10. Kirmaski laul.

A.
Nel´opoodi vastatsidõ tandsih.

SL 1367.
H, Setu 1903, 226 (109) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kaegõ_ks mi vallaq vastatsidõ,
kaegõ_ks mi rinda karadaq!
Saista_ks mi rikastõ rinnalõ,
saista_ks mi kõrke kõrvalõ.
Oh iks no minno neiokõist,
minno_ks meelimar´akõist -
minnäq tohi-i rikastõ rinnalõ,
minnäq tohi-i kõrke kõrvalõ:
rikas iks tahtsõ rinda lüvväq,
kõrgi_ks lüvväq kõrva pääle!
S´oo_ks ma kõrralda kõnõli,
jutu_ks ma as´anda ai -
rikas iks tohi-i rinda lüvvä,
kõrk iks lüvväq kõrva pääle!
Rikas iks tahtsõ must reke tetäq,
kõrk iks rii-kõdarit.
Neio_ks ma lausi meelestänni:
"Eka_ks must saa-i rikka reke,
saa-i_ks kõrgi kõdarit!"
Saista_ks ma rikastõ rinnalõ,
saista_ks ma kõrke kõrvalõ.
Omma_ks vaesõq valusaq,
kullakandjaq kurvalidsõq.
S´oo_ks ma ütle ni kõnõlõ:
"Vaesit iks valusit,
tina_ks-rindo terävit!
Omma_ks vaesõq valusaq,
tinarinna_ks teräväq."
Rikkit iks uhkit,
kulla_ks-kandjit korgit!
Ärä_ks neid sul'ti sulussihe,
neid iks tarrõ taatõdi:
saa-s iks pääväle paistaq,
saa-s tuulõlõ tougadaq.
Näüdsikit iks nägüsit -
kõõ_ks naaq tuulõh tuulõdiq,
kõõ naaq ilmah ilostiq!
Kae_ks mi, kae meelestäni,
kae_ks mi meele poolõstani:
rikkit iks uhkit -
taha-i_ks rikas riiht pessäq,
taha-i_ks uhkõ olgi kandaq!
Vaesit iks valusit -
läävä_ks kõõ rinnah rihe mano,
ojosõ_ks naaq olgi kandma,
kõõ_ks naaq murdvaq musta tüüd,
kõõ_ks naaq haardvaq halva tüüd!
Rikkit iks uhkit,
kulla_ks-kandjit korgit -
ime_ks hoit erähuunõh,
kaits iks eräkambrõh:
ega_ks pia-i perre man,
kasvatõllõ-i kar´ustõ man,
kõõ hoit iks tä erähuunõh,
süüt iks sääl sõirasuurmil,
pidä_ks piimäpäälsil.
Vaesit iks valusit,
tina_ks-rindo terävit -
kui_ks naaq laskvaq laado pääle,
kui_ks naaq kiirdväq kirmasihe,
vaenõ_ks viiäs tüü läbi,
vaenõ_ks viiäs vaiva läbi,
otsitas usu läbi!
Rikas iks viiäs raha läbi,
kositas kulla läbi.
Neio_ks-kõist noorõkõist,
meelest iks meelimar´akõist!
Ütte_ks mi kokko kogosi,
keeri_ks mi ütte kirmasihe,
lasi_ks mi ütte laado pääle.
S´oo oll´ iks ilmal ilosal,
s´oo oll´ iks pääväl valusal.
Sedä_ks mi kõõ kynõli,
sedä_ks mi mar´aq manidsi:
"Kas saa_ks nu kinä kirmasõ ilm,
laskus iks kinä laadopäiv,
kuna_ks mi keerä kirmasihe,
kuna_ks mi lasõ laado pääle?
Sinnä lää_ks mi hinnäst näütämmä,
kaboq, lää_ks mi muid kaema."
Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq,
olgõ_ks rinnah, saiskõq tsäugah,
olgõ_ks mi rinnah rinnatsikku,
saiskõ_ks mi vasta vastatsikku!
Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq!
"Sedä laulu lauldõh saisvaq neioq nel´opoodi (=nelja nurka) ja tandsvaq vastatsidõ. Ku kottallõ saavaq, sys kumardasõq."