14. Lihavõttõ lauluq.

SL 1383.
H, Setu 1903, 11 (3) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Meele_ks liigus lihavõtõ,
meele_ks tulõ pühikene,
kallus iks kallis aokõnõ.
Ammu_ks mi oodi, kavva kai,
kuna_ks meil liigus lihavõtõ,
tulõ_ks meil muudsa muna-aig.
Minga_ks mi pühi vasta võta,
kalli_ks ao kaartillõ?
Ime_ks küdsi valgõ vadsa,
küdsi_ks pehmeq piiraguq;
säie_ks sysarõq siidele,
ilosillõ ehtille,
kallillõ kaalatsillõ;
vell´o_ks pilli ehitelli,
vell´o_ks kandlõ kabistõlli -
tuuga_ks mi pühi vasta võti,
armaq iks aoq aknillõ,
panõ_ks mi pühi peränulka.
Anna_ks mi teno jumalallõ:
ärä_ks mi näie s´oo päävä,
kuna_ks tulli pühikene,
kaldu_ks meil kallis aokõnõ!
Ärä_ks mi uinu uutõh,
ärä_ks mi vajju vahtih.
Latsõ_ks-kõsõq, linnukõsõq,
oodi_ks nääq munnõ ime käest,
kai_ks nääq munna kandja käest.
Kõõ_ks nääq imele kynõliq,
kõõ_ks nääq maamalõ manidsiq:
"Kuna_ks meil liigus lihavõtõ,
kuna_ks meil kallus kallis aig,
tulõ_ks muudsa muna-aig?
Tetäs sys iks hällü moro pääle,
tetäs iks kiika keset küllä,
sys lastas meid iks häll´mä hällü pääle,
laulma_ks hällü lavva pääle."
Olgõ_ks terveh, hällü tekij,
kiiga_ks kinnilüüjänni,
vahru_ks ülestvalajanni!
Tetti_ks hällü hüvvä paika,
kiika_ks kinnä kotusõhe:
rikka_ks mehe rihe ette,
targa_ks mehe tarõ ette,
leevä_ks-maalõ lepütedi,
soola_ks-maalõ soetõdi.
Anna_ks tenno jumalallõ:
olõ-i hällü häidine,
kablaq olõ-i_ks lastuq langassitsõq,
olõ-i olgi orihirreh,
olõ-i nõkla nõdõrmõh!
Vell´ol iks oll´ vesihiiro,
vesi_ks-hiiro, kõva kõrbi,
tõi_ks suust suurõ kuusõ,
laanõst iks ladvolda pedäjä.
Tuhat ai_ks hobõst tuuma,
sada_ks ratsot saama -
eka_ks jõvvaq tuhat tuvvaq.
Vell´ol olli_ks vesihiiro,
tuu_ks tõi suust suurõ kuusõ,
laanõst iks ladvolda pedäjä.
Tetti_ks hällü moro pääle,
tetti_ks kiika keset küllä,
tetä-s iks tsia-tsungõrmahe,
tetä-s kana kaibõtuhe,
tetti_ks hüä maa pääle,
ilosallõ kotusõllõ:
rikka_ks mehe rihe ette,
ausa_ks mehe aida ette.
Sai_ks no hällü valmist,
kiiga_ks kinni lüüdüst,
vahru_ks nu pääle valõtus,
lasti sys iks neio hällü pääle,
laulma_ks hällü lavva pääle
kitmä_ks hällü tegijät.
Naksi_ks neio laulõma,
kitmä_ks hällü tegijät,
laulma_ks lavva pandijat:
"Olõ_ks no terve, noori vell´o,
olõ_ks terve, hällü tekij,
vahru_ks no ülestvalajanni!"
Naksi_ks jäl neio laulõma:
"Naisõ_ks-kõsõq noorõkõsõq,
kyik tulgõ_ks ti laulma hällü pääle,
laulma_ks nu hällü lavva pääle!
Peläku-i tullõnanni,
kahiku-i_ks kalduh -
olõ-i sii hällü hädäline,
ummõ_ks sii hällü häste tettü,
kinni_ks lüüd kindmähe.
Tulgõ_ks ti, häermüq, hällü pääle,
karra_ks-liplõq, kablikihe!"
Olgõ_ks nu terve, hällü tekij,
kitke_ks mi hällü tegijät -
tohi_ks mi hällüq korgõhe,
taha_ks mi minnäq taivahe!
Naka_ks mi häll´mä korgõhe,
miä näe mi_ks, kullaq, korgõh?
Näe_ks mi kollq kurõkõist,
näe_ks mi pardsiq paaritsidõ.
Midä tege_ks kollq kurõkõist,
midä tege_ks paar pardsikõisi?
Kanniq naa_ks pessä perve pääle,
muna_ks-asõnd moro pääle.
Anna_ks mi tenno jumalallõ -
s´oo näi_ks mi minneh taivahe,
näi_ks mi, kullaq, korgõh.
Lihavõõdõt, kallist aigu,
muutsat iks muna-aigu!
Ammu_ks mi oodi sedä aigu,
kuna meile_ks liiku lihavõõdõ,
tulõ_ks no suur suvõkõnõ,
tulõ_ks kinä keväjäkene.
Tsirku um iks ulli ossa pääle,
kala_ks meeleldä mereh,
tuugi um iks suuri vasta suvvõ,
kinä_ks vasta keväjät!
Nii olgõ_ks mi, neiokõsõq,
mi_ks, meelimar´akõsõq -
olgõ_ks mi suurõq vasta suvvõ,
kinä_ks mi vasta keväjät!
Tsirku_ks um ulli ossa pääle,
kala_ks meeleldä mereh,
nuuqki umma_ks suurõq vasta suvvõ,
kinäq vasta keväjät -
nii_ks mi, neiokõsõq!
Näe_ks suvõ tulõvat,
keväjä keerivät:
puuh nakas iks lehte punõtamma,
puuh nakas iks lehte libisemmä,
haava-nakasõq-leheq habisõmma,
kyik nakasõ_ks lilliq liikumma.
Neio_ks mi hinele kynõli,
mar´a_ks mi hinele manidsi:
"Tulli_ks ku suur suvõkõnõ,
tulli_ks ku kinä keväjäkene,
suvi_ks toosõ sukmanni,
kevväj iks toosõ kitasnika!"
Esi_ks mi hinele kynõli,
mar´a_ks mi hinele manidsi:
"Tuu-i iks suvi sukmanni,
tuu-i_ks kevväj kitasnikka -
suvi_ks toosõ suurõ tüü,
kevväj iks toosõ kinä tüü:
muutsa_ks moro pühk´mise,
arma_ks aia kasimisõ!"
Anna_ks mi tenno jumalallõ:
ärä_ks mi näie s´oo päävä,
kuna_ks liikõ lihavõõdõ,
kuna_ks meil kaldu kallis aig!
Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq!

SL 1384.
H, Setu 1903, 378 (2) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Lihavõtõq, armas aigu,
armas aigu, kallis päivä!
Sinno_ks ammust oodõtut,
sinno_ks kavva kaetut -
lihavõtõ, armas aigu!
Anna_ks tenno jumalallõ,
avvu maalõ Marijallõ -
ärä_ks paasti pikäq paastuq,
ärä mi arvssi rassõq aoq!
Ärä es lastaq latsil laulda,
lasta-s suul sorahõlla -
lauli_ks mi lauta minnehnä,
karksi karja ravitõh
ilma_ks ime tiidmäldä,
kodo_ks-mi-ese kuuldmalda.
No_ks meil tulli pühikene,
astõ armas aokõnõ.
Oh meil iks velja noorõkõist,
imelast helläkeist -
vell´o tegi_ks hällü hääle maalõ,
kiiga kinnä kopõlihe,
koh meil iks kuuh kul´atõlla.
Küläh om pall´o neiokõisi,
kasumah kabokõisi,
lää_ks häll´mä hällü pääle,
häll´mä hällü lavva pääle.
Lihavõtõq, armas aigu!
Tundsõ_ks mi pühi tulõvat,
arma ao astuvat,
tulõ-s uni meil maatõh,
suiku suuri mõtõldõh:
kui tulõ pühikene,
päses mi suu sulusist,
keeli meil lindu keelüsist.
Üü sis otsa kul´ada,
päävä viirde veerädä -
olõ-i tuu uma esä aost,
ese aost, ei ime aost,
tuu olli umast aost,
mari, umast magahusõst.
Lihavõtõ_ks, armas aigu,
hillä sa_ks tulliq hirtä pite,
tassa sa_ks tulliq talla pite,
ruttu läät iks rood´ast pite,
pia läät ar pilve pite.
Mi_ks pühhi piäsiq,
armast aigu armatsõsiq,
püsü-i pühi pitenäni -
pääle_ks tükeq tüüpääväq,
äripääväq ängäskelliq.
Tüü_ks-päivä, tündsäkut,
äripäivä, ämmäkut,
pühäpäivä, hüvvä päivä,
oh armast aokõist!
Jälki ma_ks ütle tõista värki,
kabo ma katsildõ kynõlõ:
olõ-i tündsäk tüüpäiv,
olõ-i ämmäk äripäiv!
Kui tulõ suuri suvi,
tulõ kinä keväjä,
vell´o lätt iks niitü niitmä,
neio lää_ks ma peräh riibma,
sääl iks inäbä iloda,
viievõrra veerätelle!
Saa_ks kokko, kullakõsõq,
ega tunni tuimah olõ-i,
ega mi vahet vaiki saisa-i:
sääl iks olõ mi ryymsaq küläh,
olõ_ks ma sysar synolinõ.
Kui_ks ma naka laulõmahe,
laulõmahe, laskõmahe,
taha-i tunni tuimah ollaq -
olõ_ks ma verd veesselät,
olõ_ks suku sorõhõt,
umma_ks mul suuh siska synaq,
umma_ks pääh päsko lauluq!
Tuust um iks vika veidükese,
kinni pidi pisokõsõ:
ammu_ks lauli, är unõhti,
toona_ks lauli, tulõ-i miilde,
är mull iks mutt´u myni syna.
Neio_ks noorõq, mu sysarõq,
keväjätseq linnukõsõq,
painu_ks ma teidä pallõma,
heidä hellile synolõ:
selle_ks mul mut´us myni syna,
essüs myni ilosyna:
olõ-s koolih op´mah,
Võõnuh synna võtmah!
Olnu_ks ma koolih op´mah,
Võõnuh synna võtmah,
kiräst sis vällä kirotannuq,
pannu vällä paprõst.
Syna_ks opõ umah kotoh,
ese pikä pingi pääl.
Kost iks ka sysar synaq sai,
imelatsi laulu sai?
Ime mul kudi ilokangast,
säi synanitsit,
olli_ks ma, neio, väikene,
lätsi ala as´atamma,
säält iks ma, sysar, synaq sai,
imelatsi laulu sai.
Neio_ks noorõq, mu sysarõq,
ülge_ks ti iist, kel oll´ inäb,
pangõ_ks pääle, kel oll´ pall´o!
Minol iks neiol veidükese,
um iks mul, kabol, kasinahe.
Ullil um iks syna huulõ pääl,
targal hammastõ takahna;
senni ma_ks, ulli, laulu lauli,
meeni targaq mõttõlivaq.

SL 1385.
H II 4, 188 (79) < Lobotka k. - Jak.Hurt < Maarja (1886).

Hällüq, kull´a hällükene,
mineq teele, teegakõnõ!
Sedä mi aigu ammu oodi:
lihavõtõt, armast aigu,
armast aigu, kallist päivä!
Teno mi_ks anna jumalallõ -
ärä_ks mi paasti pikä paastu,
üle aie rassõ ao.
Olli_ks meil suu sullussih,
keeli kinni köüdüssih.
Kui_ks mi paasti pikä paastu,
sys pässi meil suu sullussist,
keeli kinni-köüdüssist;
sys tulli mi, kullaq, üttekokko,
mar´aq tõõnõtõõsõ mano,
sys tulli mi häll´mä hällü pääle,
laulma hällü lavva pääle.
Hällüq no, kull´a hällükene,
mineq teele, teegakõnõ!
Ega_ks mi hällüq korgõhe,
ega_ks mi tahaq taivahe -
hällü_ks, mar´a, madalahe,
ligi maada liigutõllõ.
Jummal iks hälle korgõhe,
Maarja tahtsõ taivahe,
vällä_ks sikko sisest,
vällä vahra vaihõlt.
Küläveli, hüä veli,
teie hällü hüvvä paika,
kiiga kinnä kotusõhe.
Tii-s tä mügra mütetühe,
tii-s tä tsia tsungituhe -
soola_ks-maalõ soetõlli,
leevämaalõ lepütelli,
targa tei tä mehe tarõ mano,
rikka mehe rihe mano.
Tii-s mere veere pääle,
tii-s Piusa perve pääle.
Panõ-s nõkla nõdõrmõs,
olõkõrt orihirrest -
tõie orrõ Otepääst,
tõie sikaq sinisalost.
Panõ-s tä kaplo pakõlist,
teie kablaq kanepitseq.
Küläveli, hüä veli,
teie hällü hüvvä paika,
kiiga kinnä kotusõhe.
Pelgä-i mi hällü lagonõvat,
hällü kaplo kakkõvat.
Ärä_ks mi hällü korgõhe,
ärä taha taivahe!
Mia näi mi, kullaq, korgõst,
tahehõlt taivast?
Näie kurõq kolmõkese,
näie pardsiq paaritsilla,
otsõ_ks nääq pervile pessä,
moro pääle muna-asõnd.
Saa-s pessä pervile,
moro pääle muna-asõnd,
saiq iks Piusa perve pääle,
saiq jyy veere pääle
katõ kastõhaina pääle,
kolmõ kubralehe pääle.

SL 1386.
H II 4, 399 (168) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Hällüq, hällüq, hällükene,
mineq teele, teegakõnõ!
Sedä mi aigu ammu oodi,
ammu oodi, kavva kai.
Lihavõtõh, kallis aig,
kallis aig, armas aig:
saa mi häll´mä hällü pääle,
saa nõrkma nõdõrmõhe.
Milles sa meele kavva tulliq,
kavva tulliq, kavva olli?
Hillä sa tulliq hirt pite,
tassa tulliq talla pite.
Sinno_ks mi uinu uutõh,
sinno vajju vahtih,
sinno oodi mi suurõla suvõla,
oodi haljal haina-ajal.
Kas sa tõit meile suurt suvvõ,
tõit hal´ast haan´akõist,
tõi_ks sa moro muhetama,
tõiq haina haletama,
tõiq kas olt orasilõ,
tõi kas vereht viläle?
Teno olgu jumalallõ,
au ala Marijallõ -
ärä_ks näi mi s´oo ao,
kalli ao kavatsõlli!
Är iks mi pei pikä paastu,
vana ao arvõlli.
Ku ma pei pikkä paastu,
ku ma arvssi vanna aigu,
sys mi käve kerikohe,
sys mi astõ alõvahe,
haari mi jumalat pallõlda,
haari Marijat manida.
Lasta-s meil laulda, näiokõisil,
lasta-s kuuku kullakõisil:
näio suu_ks olli sulutuh,
näio keeleq kiiltüh.
Lihavõtõh, kallis aig,
kallis aig, armas päiv!
Nu pässi_ks mi suu sulussist,
pässi kiil´ köüdüssist,
nu mi laula, näiokõsõq,
nu mi kuugu, kullakõsõ,
olõ mi suurõq vasta suvvõ,
kinäq vasta keväjät!
Tsirk um ull´ ossa pääle,
kala meeleldä mereh -
nii_ks mi olõ, näiokõsõq,
kasuvaq kabokõsõq!

SL 1387.
H, Setu 1903, 370 (7) < Küllätüvä k. - Jak.Hurt < Kull´o, Ivani naane (1903).

Hällü_ks, kull´a hällükene,
hällü_ks kuivalt korgõhe,
tahehõlt taivahe!
Miä näe_ks kuivalt korgõst,
tahehõlt taivast?
Näie ma kurõq kolmõkese,
näie pardsiq paaritsidõ.
Üle_ks tulliq nääq Riia riisõldõh,
üle Tarto tapõldõh,
rikiq ärä Riia liina,
tapiq ärä Tarto liina.
Miä näe kuivalt korgõst,
tahehõlt taivast?
Korgõst mi_ks näe uma kodo,
vele tarõ taivast.
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
anna au Maarijallõ -
paasti nu_ks mi pikä paastu,
vana ao arvõlli,
lasti nu_ks meil suu sulussist,
keeli kinniköüdüssist,
nu_ks mi laula, näiokõsõq,
virvekeseq veerätelle.
Mi olgõ_ks suurõq vasta suvvõ,
kinäq vasta keväjät!
Tsirku um ull´ ossa pääl,
kala meeleldä merehnä,
tuugi um iks suur vasta suvvõ,
kinä vasta keväjät -
nii_ks mi, näiokõsõq,
mi, meelimar´akõsõq!

SL 1388.
H, Setu 1903, 364 (2) < Tsäältsüvä e. Tsäältsä k. - Jak. Hurt < Mat´o Nestorovna (1903).

Hällüq, kull´a hällükene,
minetelleq, teegakõnõ!
Lää_ks kuivalt korgõhe,
tahehõlta taivahe.
Korgõst näe uma kodo,
taivast näe vele tarõ.
Meele tulli pühikene,
kaldu kallis aokõnõ.
Sedä aigu mi ammu oodi,
sedä tunni_ks tulõvat:
saa mi, kullaq, üttekokko,
mar´aq tõnõtõsõ mano,
üttekokko kul´atamma,
armast aigu viitämähe.

SL 1389.
H, Setu 1874-1877, nr. 111 < Ton´a k. - Joh.Hurt < Palaga (1877).

Lihavõtõ, armas aigu,
armas aigu, kallis päivä!
Edo_ks ammu oodõtu,
edo kavva hoolitu:
ammu sinno siiä oodi!
Hillä_ks tulli hindä piti,
tassa tulli talla piti,
hillä tulli, ruttu lätsi -
ega tuu pühi meil ei püsüq,
kavva aigu kallis päiv!
Olgu terve uma vell´o,
kiä tegi hällü hüäle maalõ,
vei kiiga keset morro,
panni kablaq kanepitseq,
panni orrõ orihirrest.
Sis näio hälle hällü pääl,
esi hälle, esi lauli:
"Vell´o tei hällü hüäle maalõ,
tei kiiga keset morro.
Kolm oll´ iks hällü eäl:
edimäne ime hällü,
keskmäne vele kiika,
perämäne peio hällü.
Ime hällü illos´ hällü,
vele hällü veervä hällü,
kaasa hällü kavval´ hällü!"

SL 1390.
H, Setu 1884, 453 (19) < Teaste k. - Jak.Hurt < Teaste Saava (1884).

Lihavõtõ, kallis aigu!
Sedä aigu_ks ammu oodi,
ammu oodi, kavva kai,
kuna tege vell´o hällü hüäle maalõ,
pand teega tollõ maalõ.
Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
kui mi_ks paasti pikä paastu,
vana ao arvõlli, -
teno_ks olguq jumalallõ,
kitetülle Marijallõ! -
olli_ks meil suu sulussinna,
keeli kinni köüdüssinnä.
Teno_ks olguq jumalallõ,
au ala Marijallõ -
no_ks meil tulli lihavõtõ,
no kaldu kallis päivä!
Läke_ks mi häll´mä hällü pääle,
teega pääle teegatamma!
Ärä_ks mi häll´keq korgõhõ,
ärä tahtkõq taivahe,
esi olkõ_ks mi iloh edimätseq,
laulukiräh keskimätseq!
Kae_ks mi, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
a[g]u meil iks iloq unõhunnuq,
lauluq meelest minehünnüq?
Ärä_ks mi säädkeq äälisida,
meelesida minetelgeq!
Nii_ks sündüq mi ääleq,
kui mi_ks lää häll´mä hällü pääle,
teega pääle teegatamma,
kui_ks mi naka laulõmahe,
piinit sõnno pillumahe.
Lihavõtõ_ks kallis aig,
oh sa ammu oodõtava,
oh sa kavva kaetava!
Neiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
ärä_ks paasti pikä paastu,
vana ao arvõlli!
Olkõq mi_ks iloh edimätseq,
laulukiräh keskimätseq!
Tulli_ks suur suvõkõnõ,
hal´as haina kasuminõ.
Neiokõsõq noorõkõsõq,
no mi_ks ehtkeq ilosahe,
kaunihe kabistagõq,
eläge_ks mi ilosahe,
kasugõq kaunihe -
ime_ks käsi hüäste elläq,
Marija elläq madaluisi!