20. Kadõrnapäävä laul.

SL 1400.
H, Setu 1903, 219 (106) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kadriku, kadriku,
laskõq sisse kadõrnit!
Kadriq tulnuq kavvõndõst -
kadri_ks küüdseq külmäseq,
kadri_ks varbaq valutasõq!
Kadri_ks tulnuq toolta maalta,
koh iks oja olt juusk´,
oja_ks perveq piiretüst.
Kadri_ks tulliq toolta maalta,
koh iks kurõq kulda seiq,
kurõ_ks kulda, kanaq karda,
hani_ks hal´ast hõbõhõt.
Kadri_ks tulliq toolta maalta,
koh iks olliq parmuq pangi suuruq,
kihulasõq kitsõ suuruq,
varblasõ_ks vasiga suuruq.
Kadri_ks tulliq kavvõndõst,
läbi tulliq suu, läbi likõ,
läbi_ks pikä pilliruu,
läbi_ks kalõ kastõhaina.
Pilli_ks-ruugu silmä pisti,
kastõ_ks-hain kaala lõigas´.
Kadri näi_ks pall´o kaiho,
pall´o kaiho, viisi vika.
Kadri_ks tulliq toolta maalta,
kadri_ks tulliq kavvõndõst,
üle_ks sõkiq sõiramäe,
üle_ks jaksa jahumäe -
jäi_ks sõrg sõiramäkke,
jäi_ks jalga jahumäkke.
Kadri_ks näi viis vika,
viisi_ks vika, kuusi kurja.
Laskõ_ks sisse kadõrnit!
Kadri_ks küüdseq külmäseq,
kadri_ks varbaq valutasõq!
Pere_ks-naane, naasekõnõ,
pere_ks-miis, peredäkene,
pere_ks-poigo, herräkene,
pere_ks-tütär, neitsikene,
laskõ_ks sisse kadõrnit!
Kadri_ks tahtvaq kargamma,
tahtva_ks kadriq tands´mahe.
Tulli_ks mi muudsa moro pääle,
lasi_ks mi vällä laidillõ,
kai_ks mi muudsa moro pääle,
kas om iks moro puist puhas,
puist iks puhas, lastast lakõ.
Kui om iks moro puist puhas,
sys om iks neio poisast puhas;
kui_ks moro lastast lakõ,
sys om iks neio latsist lakõ.
Pere_ks-poiga, herräkene,
pere_ks-naane, naasekõnõ,
laskõ_ks kadriq kargamma,
tahtva_ks kadriq tands´mahe!
Pere_ks-naane, naasekõnõ,
võta_ks võti vaja päält,
ärä_ks sa astuq aida poolõ,
ärä_ks sa keeräq keldrehe,
meele_ks hernit hel´otõllõq,
meele_ks upõ oitõllõq,
meele_ks läätsi lähätelleq,
meele_ks linno liigutõllõq,
meele_ks villo veerätelleq!
Ärä_ks sa keeräq keldrehe,
lõikaq säält iks lihha, lõikaq leibä,
panõ_ks pääle pakso võidu!
Pere_ks-naane, naasekõnõ,
anna_ks meele kadõrnillõ -
tsia- om sul iks -kingiq keldereh,
tsia_ks lappõq aida laeh,
säält iks sa lõikaq lipsukõnõ,
võtaq sa_ks väke veidükese,
kaalutõllõq kadõrnillõ!
Kadril olli_ks pall´o ohto,
pall´o_ks ohto, viis vika,
kuna mi_ks sai neile mailõ,
kulla_ks mi neile kotusillõ:
naksi_ks kadriq tulõma,
kati_ks mi kaali kumakutsõ,
lavvaräti_ks mi pääle laotõlli -
kastõh mi_ks hämssi kaalinulga
läbi_ks no sao saienani,
läbi_ks mi tuisu tullõnani.
Ärä_ks mi näie viisi vika,
viisi_ks mi vika, kuusi kurja!
Pere_ks-no-naane, naasekõnõ,
pere_ks-no-poigo, herräkene,
meele_ks sa rahha raputõllõq,
kaksõ_ks no rahha kadõrnillõ!
Kost iks ti kaksõt kadõrnillõ,
kost iks meele havva haarat,
takah nakkas sääl iks kari kasuma,
takah nakkas iks vili vinnümmä!
Kadriq olõ-i_ks kah´olitsõq,
veerä-s kadriq vihalitsõq.
Pere_ks-no-miis, herräkene,
pere_ks-no-naane, naasekõnõ,
armaku-i_ks meele andõh,
kahiku-i kaksatõh -
kadril iks om pereh suur,
om iks laud latsiline!
Kiäki tohi-i_ks katre puttuq,
tii pääl teotaq -
kiä_ks nakkas höüstelemmä,
tuu pidäge_ks poiss puul suud!
Piip iks tol suuhtõ pigitetäs,
särki_ks om tuud säitsmest vallast,
küpär iks om tuud kümnest vallast.
Ärä_ks kaegu-i kadõrnit -
olõ mi_ks ilo ehitäjäq,
olõ_ks mi laulu laaditajaq,
määne_ks elo, sääne ilo,
määne_ks talo, sääne tands.
Pere_ks-miis, herräkene,
pere_ks-naane, naasekõnõ,
pere_ks-tütär, neitsikene,
võtt´ iks võt´mõ vaja päält,
ärä_ks astõ aida mano,
ärä_ks tä keerät´ keldrehe,
meele_ks upõ oitõlli,
meele_ks läätsi lähätelli,
hernit hel´otõlli,
meele_ks linno liigutõlli.
Lõigas´ iks lihha, lõigas´ leibä,
panni_ks tä pääle pakso võidu.
Teele_ks kuu kuhja looguq,
teele_ks päiv pääle panguq,
ago_ks anguq asõmõllõ,
kost iks kaksiq kadõrnillõ,
vaesillõ vaivanägijille!
Pere_ks-naane, naasekõnõ,
pere_ks-poiga, herräkene,
kadri_ks tulliq toolta maalta,
kadri_ks näiq viisi vika,
viisi vika, kuusi kurja!
Läbi tulli_ks suu sopa-sapa,
läbi_ks ruu ropa-rapa,
kadri_ks näiq pall´o ohto,
pall´o_ks ohto, viis vika:
pilli_ks-ruugu silmä pisti,
kastõ_ks-haina kaala lõigas´.
Pall´o näi_ks kaiho kalduh,
mitu_ks vika viirdüh.
Pere_ks-naane, naasekõnõ,
pere_ks-poiga, herräkene,
laskõ_ks sisse kadõrnit!
Kadriq tahtva_ks siih karada,
tandsi_ks s´oo talo puul.
Ait´umma_ks, olõq terveh,
meele_ks anniq armu peräst!
Teele_ks kuu kuhja looguq,
teele_ks päivä pääle panguq,
ait´umma_ks, olõq terveh!
Pere_ks-naane, naasekõnõ,
tsia- tõiq sa_ks -kingi kelderest,
tsia_ks lappõ aida laest,
anni_ks meele kadõrnillõ,
kulla_ks meele kul´atajillõ.
Siiä_ks mi sai saagi läbi -
kadril om iks latsi pall´o,
om iks pereht pikältä,
kyik tahtva_ks latsõq ravidaq,
pereh iks üleväh pitäq.
Ait´umma_ks, olkõq terveh,
meele_ks sa hernit hel´otõlliq,
meele_ks upõ oitõlliq,
meele_ks sa läätsi lähätelliq,
anni_ks sa villo veidükese,
meele_ks sa linno liigutõlliq!
Ait´umma_ks, olkõq terveh,
kallis iks kavva elämä!

SL 1401.
SKS Veske-Stein nr. 111 < Setumaa [Lindsi k.] - V.Stein (e.a. 1872).

Peremiis, perrekene,
perenainõ, naisõkõnõ,
laskõq sisse kadõrnit!
kadõrnaq om tulluq kavvõst
läbi suu, läbi ligõda.
Nessüq meil ninnijalaq,
kastuq meil kaalipoolõq.
Peremiis, perrekene,
lasõq sisse ehk käseq är!
Lastas sisse, sys nakkasõq kargama ja pallõsõq:
Peremiis, perrekene,
perenainõ, naisõkõnõ,
veäq mullõ villatsit,
heidäq mullõ hernit!
Kui kadõrnaq ommaq saanuq, sys tennäseq:
Ait´umma anmast,
suurõ tükü nõstmast!
Jummal annaq sullõ asõmallõ,
meä sa mullõ havva haarit!
Ait´umma anmast,
suurõ tükü nõstmast!

SL 1402.
EKS 8° 4, 103 (9) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Juula Krigul (1877).

Katri tulli kavvõlt maalt
läbi suu, läbi ligõda,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaan´a,
läbi otsõ orashaan´ast.
Kastõhaina lõigas´ kaala,
pilliroogo pisti silmä,
sooho sunnõ suuräti,
palo pääle palakõsõ.
Laskõq sisse katrisant!
Katril küüdseq külmetäseq,
katril varbaq valutasõq.
Katri tulli toolta maalta,
kos kurõq kulda seiväq,
haniq haljasta hõbõdat.
Katri läts tollõ talolõ,
koh oll´ pall´o tütteritä,
liialt linahiussita,
koh oll´ kulda koa pääl,
hõpõristi riida pääl,
kellel vasitsõq väräväq,
hõbõhõtsõq aiavitsaq.
Lätsi sisse kaema,
kas om pingiq piimäl mõstuq,
saan´aq seebilä silituq,
kas om luits luigakõnõ,
paaluits pardsikõnõ?
Olõ-s luits luigakõnõ,
paaluits pardsikõnõ -
luits om kuts´a käpäkene,
annum atsa mollikõnõ.
Imä kitt´ tütrit kerikoh,
avvustõli aldõrih.
Imel pall´o tütteritä,
liiga linahiussit.
Olli pall´o, kos ma panõ,
olli liiga, kos ma liida?
Üte panõ pardsist palo pääle,
tõise sokast soie pääle,
kolmas tedrest teie pääle.
Laskõq sisse katrisanti -
katril küüdseq külmetäseq,
katril varbaq valutasõq!
Kui ei katrit sisse lasta,
ussõ põõnusta põrota,
maha saada sagarist!
Meil ommaq üteh ussõsepäq,
saan´a taka sagarasepäq.
Tulõq, Liiso, nõstaq linki,
tulõq, Anni, avaq usta!
Tere tarõ, tere pere,
tere latsõq, lajaq maoq!
Võtkõq tuli tarrõ,
valu vanna huunõhe!
Kui olõ[-i] pindu parsila,
võtaq põhku põrmandulta;
kui olõ[-i] põhku põrmandula,
võtaq pindu pingi külest,
võtaq ruugu rästä'istä!
Võtkõq tuli tarrõ,
valu vanna huunõhe!
Olgõq terve, pereimä,
olgõq terve, pereesä,
keä kutse katri oigõhe!
Tulõq üles tutt´umasta,
paan´uq üles patjo sisestä,
litsuq linno vaihõ'õlta,
võtaq saapaq saan´a päältä,
kängäkeseq vaja otsast,
etsa kepsiq kelderehe,
etsa kapsiq kambõrõhe,
tuuq tükkü toorõst lihha,
palakõnõ Paasi lihha,
kintsokõnõ Kir´o lihha!
Ärä otskoq uss´o lihha -
uteq uss´o aelõvaq;
ärä tooguq kite lihha -
kite sikaq prututivaq.
Meele otsiq or´ko lihha,
meele kenä Kir´o lihha!
Olgõq terve, pereimä,
olgõq terve, pereesä,
keä massi katri vaiva,
katri kontsa kopsimise,
jalatalla tantsimise!
Tulgu teele tuhat-võrra,
saagu teele saa-võrra,
jummal jäägoq ti jälile,
Maarja astkuq asõmõlõ!
Katri kõnne kümme küllä,
sande sada tarõlävve,
sunde sulgu suurõq tseaq,
põhu sisse põrssaq,
lauda sisse lambaq.
Katri tulli kavvõlt maalt
läbi suu, läbi ligõda,
läbi kõrgõ kuusõmõtsa,
läbi pikä pedästiku.
Kurku lätsiq kuusõnõglaq,
pilluq kaala pedäjänõglaq.
Perepoiga, siidisukka,
puistaq meele pungaperä,
raputaq meele raharätti!
Katril olõ-s iih uma essä,
veereh ummõ vanõmbit,
keä pidi pikä hoolõ,
keä kati laja lavva.
Esä pidi pikä hoolõ,
imä kati laja lavva.

SL 1403.
H II 32, 867 (7) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Laskõq sisse kadriko!
Kadri tulle kavvõlt maalt
läbi suu sopa-sapa,
läbi laanõ lipa-lapa,
läbi suu, läbi ligõda,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaan´a.
Pilliruug piste silmä,
kastõhain sii lõõgas´ kaala.
Kadri tulle kavvõsta,
kos n´ooq kurõq kulda sööväq,
kurõq kulda, kanaq karda,
haniq hal´asta hõbõda[t].
Kadri tulli_ks kavvõsta,
kos suu samblõq sabisivaq,
kos suu mättäq märisiväq,
suuh tõrkuq tõrvaskannuq ;
likõs teie linige otsaq,
kastõga kaali nukaq.
Koh kuldakuuku kua pääl,
tinaristi riida pääl.
Teke_ks väräq vallalõ,
pilusõgi peräle!
Ku ei lasõq, mi põroda,
põroda põõnost maaha,
saada maaha sagarista -
meil ummaq üteh ussõsepäq,
saan´a takah sagarasepäq!
Peremiis, pere-eideke,
perenaane, naisokõ,
peretütär, neitsikene,
perepoiga, siidisukka,
puista_ks pungaperrä,
raputõllõq raharätti,
viska_ks meele viieq tingäq,
kaksõq meele katsi tingä,
poodaq meele puuli ruublit!
Võtaq võti võro päält,
kanga käsi vaja otsast,
etsa kepsiq kelderihe,
etsa kapsiq kambõrihe,
tuuq tükk toorõst lihha,
palakõnõ Paadi lihha,
kintsokõnõ kide lihha!

SL 1404.
H III 11, 841 (1) < Vastseliina, Tallikõsõ k. - M.Sikk (1890).

Sisselaskminõ.
Peremees, peretakene,
perenaine, naasekene,
peretütär, neitsikene,
perepoiga, nooreherra,
kui ti lasõt, sis ti laskõq,
kui ei lasõq, lagi ar!
Ega mi tulõ-i üte peräst,
ega mi karga-i katõ peräst.
Peretütär, neitsikene,
võtaq sa_ks pirdu parsilta!
Kui ei olõq pirdu parsil,
sis võtaq pirdu pingi külest;
kui ei saaq pirdu pingi külest,
sis võtaq ruugu rästä külest!
Katri_ks tulli kavvõlt maalt,
katril küüdseq külmäseq,
varbaq vallu nägeväq -
läbi mua mutska-matska,
läbi suu sumba-samba,
sääl iks kasti kaali nulga,
nessüteli ninnikapudaq.
b. Tarõn lauldas:
Peremees, peretakene,
võtaq sa_ks võti vaja päält,
etsa kepsiq kelderehe,
etsa astuq aida poolõ,
säält tuuq meile andõkõista,
tsialiha lipsukõista,
lambarasva raasakõista!
Keedäq sa_ks meile Kiudu lihha,
valgõ härä Valli lihha,
tuuq sa_ks Päitso pääpuul,
heidäq meile_ks hernesida,
heidäq meile linusida,
viäq meile villusida,
sis mi_ks karga, kadrikuq,
kadrikula peretütär,
kadrikula perepoiga!

c. Tennämine.
Saagu_ks sullõ sada lammast,
tuhat tutupääkeist!
Salvõq tantskuq taivahe,
villu jaloh videlemä!
Kohe sa meile havva võtiq,
sinnä sullõ mägi tulguq!
Saaguq sullõ saa võrra,
tulguq sullõ tuha võrra!
Ega sõna [s.o. värsi] otsan tulõp laulda: katriku, katriku!

SL 1405.
H I 8, 425 (35) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Kristin Ruus (1896).

Katri tulli kavvõtast
läbi suu, läbi ligõda,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Pilliruugu pisti silmä,
kastõhaina lõigas´ kaala.
Läbi suu sumba-samba,
läbi mua mutska-matska -
ärä kasti kaali kolga,
nessüti ninnikapudaq,
leodi lumõliniku.
Täheq tulliq iih täniteh,
kuu takah kumardõh.
Katri tulli kavvõtast,
koh iks kurõq kulda sööväq,
kurõq kulda, kanaq karda,
haniq hal´ast hõbõhõta,
koh ommaq puidsõq pullisarvõq,
hõbõhõtsõq hõhvasarvõq,
koh ommaq kullatsõq tanomaq,
hõbõhõtsõq aiavarbaq.
Perenaane, ninnikene,
ruvvakiitjä, rõõmukõnõ,
võtaq võti vaja otsast,
mineq alla aida poolõ,
tuuq säält liha lipsukõist,
lõikaq rasva raasakõist!
Ma ei tahaq kanalihha -
kanaliha väega kalg;
lõikaq otsast orikulihha,
keskest kindsulihha!
Ma ei tahaq lehmälihha -
lehmäliha liiga laih;
ma taha noorõ põrsa lihha,
põrsaliha pehmekene.
(Vana Kir´o kindsuliha,
vana pulli puusaliha.)