9. Praasiniku lauluq.

B.
Tütär om umah kotoh kost´mah.
a. Kui esä-imä eloh ja näil tävveline elo käeh.

SL 1364.
H, Setu 1903, 572 (80) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Kodotütärd iks kullakõist,
vele sysard, virvekeist!
Sedä_ks mi aigu ammu oodi,
sedä_ks mi kõõ jo kynõli,
kuna_ks tulõ tuu päiv,
kuna_ks astus tuu aig,
kui_ks mul veli viina toosõ,
kui_ks mu uma ollõ tege,
uma ese kost´ma kuts,
kuts pall´o praasnikuliisi!
Kodotütärd iks kullakõist,
vele sysard, virvekeist!
Kodo_ks hot´ saa sagõhõhe,
astu õgalõ aolõ -
ooda-i ma kodokutsjat,
velisille veerätäjät:
kuna ma_ks argnõ, sys astu,
kuna_ks ma päse, pääs´okõnõ,
saa_ks ma kodo sagõhõhe,
astu õgalõ aolõ -
sys olõ-i viina tuud,
olõ-i umal olt tett!
Vele sysard, virvekeist!
Mi_ks tundsõ toonadsõq pühiq,
mi_ks arvssi armaq aoq,
mõsi_ks mi hammõ haina-aigu,
linigeq lehe-aigu,
esi_ks mi kerrä kere,
kerrä_ks kere, määtsä mähe.
Esi_ks kere, esi kiti,
esi_ks mähe, esi märge:
"Oh iks liina liniket,
oh iks mul neiol hüvvä hamõht -
edo_ks ma keräh kirstu vii,
panõ kalli ala kaanõ!"
Esi_ks ma hinele kynõli,
mõtli_ks umalõ meelele:
"Ega ma_ks inne sälgä aja-i,
sälgä_ks aja-i, päähä panõ-i,
panõ-i sälgä säädsähe,
ega ma_ks inne ehitelle-i,
kallihe kabistõllõ-i,
kui_ks mu uma ollõ tege,
kui_ks mu veli viina toosõ,
kui_ks lää ese kodo,
vele kodo kost´ma -
sinnä_ks ma hindä ehitelle,
kallihe kabistõllõ!
Aja_ks sälgä hüä hammõ,
keerä pääle kitasnika,
köüdä_ks ma vööle suurõ vüü
kui Viro vikahtkaari,
panõ ma_ks rinda suurõ sõlõ
kui kuu taivah,
lasõ_ks kaala lajaq leheq
kui külämeeste künniravvaq."
Tulli_ks kodo kostisyna,
aastaiga armusyna.
Kui_ks ma veeri vii perrä,
kui_ks ma kaldu kao mano,
virgast iks lätsi vii perrä,
kao mano karatõh -
miildü_ks mino meelekene,
süttü_ks haigõ süäme.
Neiokõist iks noorõkõist,
oh iks nuurt noorikõt,
pikä linige pidäjät -
ilosahe ehitelli,
kallihe kabistõlli:
ai_ks sälgä hüä hammõ,
hammõ ai sälgä kui paprõpala;
panni_ks päähä linige,
linige kui liina lipu.
Ilosahe_ks ehitelli,
kallihe kabistõlli.
Süä_ks kuts´ kodopaika,
miil hälge hällüpaika:
olli_ks kodo mul kullanõ,
olli_ks maja mul margonõ,
olli_ks kotoh uma ime,
uma ime, uma ese,
umaq vanõmbaq mõlõmbaq,
olli_ks kalliq katõkese.
Miä_ks mul viga veerätellä,
kua_ks viga kul´atõlla -
olõ_ks kulla esekotoh,
virvekese vele kotoh,
ese_ks-kotoh kost´mah,
vele tarõh aigu viitmäh!
Miä_ks mul viga veerätellä,
kua_ks mul viga kul´atõlla -
ega_ks mi kuivalt kul´atõllõ-i,
viinalda veerätelle-i!
Ime_ks süüt´, ese juut´,
veleq veereh tõhutõlliq,
olli_ks söögiq säedüq,
olliq lavva laaditõtuq!
Kitäge_ks, tehnäkeq:
tehnä_ks tüü tegijit,
pikä hoolõ pidäjit,
kõrra kangõ kandjit,
kiä_ks pei pikä hoolõ,
kua_ks kand´ kangõ kõrra,
pidi_ks hoolõ hummogult,
tõõsõ ilda õdagult!
Oh iks imme helläkeist,
pääle tätät tähekeist -
olli_ks naaq iih edimätseq,
var´ol umaq vanõmbaq,
pikä hoolõ olliq pidäjäq,
kangõ_ks kõrra kandjaq!
Hot´ olli_ks esel sugu suur,
sugu suur, võso võiva,
olli suku Soomõni,
võsso Järve võrõsini,
ega tä_ks kuvvagi kodo jätä-s,
jätä-s ummi unõssihe,
kallist hõimu kaotsihe:
kõõ_ks tä otsõ ollõ mano,
veerätelli viina mano,
kõõ_ks tä kutsi kulatskillõ,
sai saia-leevä mano!
Ega_ks mi kuivalt kul´atõllõ-i,
viinalda veerätelle-i:
jõi_ks mi viina vii võrra,
jõi olut uja võrra,
jõi_ks mi toobi, jõi tõõsõ,
kolmi_ks mi täüsi kummutõlli.
Hot´ iks mi jõi, juubnust jää-s,
hot´ mi maidsi, maalõ sata-s -
jõi_ks mi topsi tuharillõ,
neländiku nimesille.
Hõimukõnõ, suukõnõ,
mi_ks võrgas võsakõnõ,
ärä_ks laulkõq, ärä laskõq,
esi_ks illo mi pidäge!
Ega olut ilolda juvva-i,
säksa taari tands´malda -
hõimu_ks mi naaseq, hõrahõlgõq,
suu naaseq, sorahõlgõq!
Minno_ks naist, neiokõist,
linikpääd linnukõist!
Kui ma_ks eelä kotost tulli,
vällä veeri velisist,
mõtli_ks ma umala meelelä,
kiti_ks umala keelelä,
et kui ma_ks lää ese kodo,
kui_ks veeri vele tarrõ,
illo naka ma_ks iist võtma,
laulu säädmä langa pääle,
ärä_ks ma olõ uhkõhe,
ärä_ks ma kõrgistõ kynõlõ!
Minno_ks naist, neiokõist,
linikpääd linnukõist!
Kui_ks tulli esekodo,
kui_ks veeri vele tarrõ,
saa-s ollaq uhkõhe,
saa-s iks kõrgistõ kynõlda.
Selle saa-s ollaq uhkõhe,
saa-s kõrgistõ kynõlda:
ega ma_ks olõq uhkõt suku,
olõ-i kalgõ kalenat,
olõ_ks ma suku sorõhõt,
olõ_ks ma verd veeselät,
tahtsõ_ks ma kuuh kul´atõlla,
virve üteh veerätellä!
Kui_ks ma eelä kotost tulli,
vällä veeri velisist,
jäti_ks ma kodo kurva meele,
vihameele velisille,
tulli_ks ma kodo kul´atamma,
vele tarrõ veerätämmä.
Oh iks mi esel hüvvä hõimu,
kandjal kallist hõimu -
kui_ks mi kokko kogonõ,
kui_ks mi parki panõhtu,
ega_ks mi olõq uhkõhe,
ega_ks kõrgistõ kynõlõ-i!
Mi_ks olõ oigõhe,
viina man veeselähe.
Myni om hot´ rikas, myni vaenõ,
kua om seeh kullalinõ,
vaihhõl vasõlinõ,
kyik iks mi kokko kul´ada,
viimäne veerätelle,
ega_ks mi tükü-i tülü pääle,
taha-i minnäq taplõmma!

b. Kui esä-imä är kooluq ja sysar umah kotoh veljo puul kostil om.

SL 1365.
H, Setu 1903, 575 (81) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Hõimukõnõ_ks, suukõnõ,
suukõnõ_ks sorrõkõnõ,
kul´atagõ_ks, veerätägeq,
ilotagõq, nal´atagõq!
Tulõ-s tuimah olõma,
vahet vaiki saisma -
tulli_ks mi kokko kul´atamma,
virve_ks ütte veerätämmä!
Tulõ-s und magama,
pikkä und pidämä -
velel iks viinaq veeseläq,
umal olliq ollõq usinaq!
Kodo_ks-tütär, kullakõnõ,
vele sysar, virvekene,
sedä_ks mi aigu ammu oodi,
ammu oodi, kavva kai!
Kui_ks olli illos ilm,
illos ilm, vallus´ päiv,
mõsi_ks ma hamõht haina-aigu,
liniket lehe-aigu.
Esi_ks ma keelelä kynõli,
esi_ks ma meelega mõtli:
"Saa_ks mul linik mõstust,
hamõh kuiv kolgõtust,
sedä ma inne_ks sälgä aja-i,
sälgä aja-i, päähä panõ-i,
meeni_ks veli kost´ma kuts,
kost´ma kuts, vasta võtt,
kost´ma_ks kuts kodotütre,
vasta_ks võtt vaesõlatsõ!"
Küläst iks ütel´ külgmäne,
veerest iks rahvas viirmäne:
"Ega_ks teid kost´ma kutsuta-i,
viina mano veerätedä-i,
otsita-i ollõ mano!
Omma_ks kooluq kukutajaq,
häönüq hällütäjäq,
om iks kooluq esäkodo,
om iks häönü härbänn -
kodo_ks tii kopitõdas,
hällü tii hainatõdas!"
Oh iks naista, neiokõist,
linikpääd linnukõist -
kulla olli_ks väega kurvalinõ,
partsi väega pahalinõ:
kui_ks taa tulõ pikk pühi,
astus armas aokõnõ,
jää_ks mi kodo kurvalisõq,
velisillõ vihalisõq.
Meid om iks summ sysarit,
kamand imekanasit -
saa-i kokko kynõlõmma,
saa-i mano manitsõmma,
umma_ks ohtu ütlemmä,
umma_ks kaihho kaibamma.
Süä olli_ks süvvä haigõ,
miil paha pahkmõnni,
kulla, iki_ks ma maah koolussih,
neio maal närvüssih:
kui_ks mul olnu uma ese,
olnu mar´a maamakõnõ,
sys iks kost´ma kutsutannuq,
sys iks vasta võõdõtannuq,
sys iks otsit ollõ mano,
viina mano veerätet!
Anna_ks teno jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
hot´ iks küläst ütel´ külgmäne,
veerest rahvas viirmäne,
minno_ks kolk kurvadi,
minno_ks ilma ikõdi,
teno_ks ma anna jumalallõ,
au maalõ Marijallõ:
olõ-i õigõ, kui ülti,
olõ-i kõrrah, kui kynõldi!
Kui_ks tull´ pühikene,
astõ_ks armas aokõnõ, -
oh iks mul veljä vanõbat,
imelast edimäist,
keä_ks pei pikä hoolõ,
kua_ks kand´ kangõ kõrra,
pidi_ks hoolõ vaesillõ,
kand´ kõrra kah´olisile -
kodo jää-s kurvah olõma!
Tundsõ_ks tä pühi tulõvat,
arma ao astvat,
läpe-s tä öödä maada,
läpe-s pitäq pikkä und,
pääle lõunõ lebädä -
olli_ks täl huul hummogulla,
tõnõ ilda õdagulla:
"Sisse tulõ mul iks sugu suur,
sõudvaq viimäne sysarõq,
astusõ_ks mino armulõ,
imekana kaallallõ -
olõ_ks ma iih ese iist,
olõ var´ol vanõba iist!"
Ait´umma_ks mu velele,
ait´umma armillõ!
Veedüq um iks sääntsit veljo,
pall´o maad parebit -
olliq mul iks veleq üle veere,
kodoveleq üle kolga!
Velekene_ks noorõkõnõ,
pääle veereh velenaaseq,
kottal kodonaaseq,
oh söögi-nääq-säädjäq,
oh lavva laaditajaq -
olli_ks nääq iih ime iist,
olliq var´oh vanõba iist,
hoiji_ks nääq ummi oholiisi,
kah´oliisi kasvatõlliq!
Tulli_ks mi kodo, kodotütreq,
veeri_ks, veliste sysarõq,
näi_ks nääq morolõ tulõvat,
nurmõ otsah olõvat,
ärä_ks nääq vaol vasta tulliq,
kalduq vasta kavvõndõhe!
Esi_ks nääq lausiq meelestänni,
lausiq meele poolõstanni:
"Oh iks ti, sirgõq sysarõq,
mehe meelimar´akõsõq,
mille_ks ti kalduq kaugust,
jäieq üli-illatsõst?
Veljä toodi_ks mi perrä virotaq,
imekanna kallutõllaq!"
Kui lätsi mi_ks tassa tarrõ,
hillä hellä huunõhe,
istõ_ks mi süüki süümä,
istõ_ks mi juuki juuma, -
velenaist iks linnukõist,
kodonaist, kullakõist! -
esi tä_ks söödi, esi joodi,
lavva pääle laaditõlli.
Istõ_ks tä mano manitsõmma,
kõrvalõ kynõlõmma:
"Mehe_ks sa sirgõ sysari,
mehe_ks sa meelimar´akõnõ,
mille_ks sa võta-s ulle latsi,
kanasit kallutõllõ-s?
Tuud iks sa pelgü pelänü-s,
tuud iks sa murõht murõhtannu-s,
et saa-i latsõq hoietus,
kanasõq perrä kaetus!
Saanu_ks latsõq hoietus:
esi_ks ma hoitnuq ulliq latsõq,
kaenuq kanasit,
ti_ks kuuh kul´atannuq,
vele tarõh veerätännüq!"
Kodo_ks-tütär, kullakõnõ,
vele sysar, virvekene,
ärä_ks nu laula, ärä lasõ,
viitä värki veerätelle,
kuut värki kul´atõllõ.
S´oost om iks jummal höste tennü,
Marija om iks kaenu kallihe:
omma_ks hot´ koolnuq kukutaja,
omma_ks häönüq hällütäjäq,
ega es koolõq esekodo,
ega es häöq härbänn -
kodo jäi_ks kost´ma kävvü,
vele tarõ aigu viitä,
jääse_ks viil iäst mälehtellä,
saa_ks tunnist kodo tulla,
astuq aost veitüst!
Velenaist iks linnukõist,
kodonaist kullakõist,
majanaist iks mar´akõist -
ärä_ks söödi, ärä joodi,
ärä_ks vaesit vasta võtt´,
ärä_ks tä söödi süükega,
ärä_ks tä joodi juukõga.
Oh iks minno, kullast kodotütärd,
virvekeist vele sysard -
saa-s ma söönüq süükega,
saa-s joonuq juukõga,
sai_ks söönüq synnoga,
sai_ks joonuq juttaga!
Kolka või kyigildõ kynõlda,
viir kyigildõ veerätä,
olõ-i õigõ, miä ülti,
olõ-i kõrrah, kui kynõldi!
Vell´ol olli_ks viina vii võrra,
olli olut oja võrra,
või_ks mi kuuh kul´atõlla,
viina man veerätellä.
Oh iks mi veljä vanõbat,
imelast edimäist -
vell´o tundsõ_ks pühi tulõvat,
arma ao astvat,
tõi_ks tä kote kulatskijauhõ,
tõi_ks tä mano mannasuurmaq,
edo_ks tä meid höste hoiji,
höste_ks hoit´, vasta võtt´,
vasta_ks võtt´ vaesit!
Hooli-i ma veljo kitteh,
ummi armit avvustõh:
omma_ks mul veleq üle veere,
kodoveleq üle kolga!
Om summ sysarit,
om iks varik vaesit,
kõõ_ks nääq kutsiq kulatskillõ,
kutsi_ks nääq uma ollõ mano,
veerätelliq viina mano!
Selle_ks ma hooli-i kitteh,
ummi armit avvustõh.
Kui_ks mi veli viina tõi,
kui meil uma ollõ tekk´,
tuu-s tä veerest viinarahha,
otsi-s võlgu ollõterri,
lää-s tä küläst küsümä,
tõõsõst talost tahtma.
Olli_ks velel viinaraha,
olli umal ollõraha.
Hot´ iks ma sügüse tulli,
hot´ iks ma keväjä keeri,
tuud iks ma pelgü pelgä-s,
tuud ma_ks murõht murõhtõlõ-s:
kui_ks ma lää vele kodo,
kui_ks ma tandsi vele tarrõ,
lää_ks kodo kost´ma,
vele tarrõ aigu viitmä -
minga tä_ks söögi säädles,
minga tä lavva laaditõllõs?
Kitsas om iks süük keväjäl,
olõ-i süüki sügüse.
Jumalallõ_ks olguq teno,
Marijallõ kitetülle,
anna_ks teno andjallõ:
olli_ks keedüseq keväjä,
olliq söögiq sügüselt!

c. Kost´mast velilt kodo minneh.

SL 1366.
H, Setu 1903, 578 (82) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Hõimukõnõ_ks, suukõnõ,
suukõnõ_ks sorrõkõnõ,
kuis iks meil siist kodo minnä
s´oost höästä elosta,
pehmilt piirakilt,
neist valgist vadsosta?
Kui_ks mi kodo lää,
kui_ks veerä velitsille
kuiva leeväkoorõ mano,
kalõ leeväkandsu mano?
Siih olli_ks pehmeq piiraguq,
olliq kolmõq kulatskijahuq,
ahjo olliq pantuq papõrdõga,
vällä_ks võetuq västärdega,
olõ-i koogu kotusit,
olõ-i tapidsa tasotuisi -
kyik iks olliq liina leeväq,
man mar´a segädätseq.
Sedä jõvva-i mi iä unõhtada,
kavva kaugus kynõlda,
kui_ks meid hoijiq umaq veleq,
hoijiq veereh velenaaseq.
Velekene_ks, linnukõnõ,
pääle_ks verrev velenaane,
teid iks painu pallõmma,
heidä hellile synolõ:
"Teid iks ma jõvva-i kost´ma kutsu,
kost´ma kutsu, vasta võtta!
Selle ma_ks jõvva-i kost´ma kutsu,
kost´ma kutsu, vasta võtta:
omma_ks mul latsõq väikeseq,
omma_ks kanasõq kasinaq,
kuagi_ks viil künnü-i kündmä,
haaru-i haina tegemä.
Oodaq sa_ks veereh, uma veli,
oodaq veereh, velenaane!
Kui_ks mu kanasõq kasusõq,
virveq üles vinnüseq,
sys iks ma kutsu kulatskillõ,
sys iks ma veerädä viina mano,
kutsu_ks ma kost´ma kodovele,
aigu viitmä arma!