1. Miä iks taa rahvit?

SL 1406.
H, Setu 1903, 70 (31) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Künnü_ks mi teilt küsümä,
nõsõ_ks teilt nõudma:
"Miä_ks taa rahvit,
kua_ks kulla käüjit?
Umma_ks naaq Riia rikka säksaq,
umma_ks Tarto targaq säksaq,
tulli_ks naaq tiid küsümä,
armas iks tiid arvamma?"
Neio_ks haari küsütellä:
"Kohe läät ti_ks, Riia rikkaq säksaq,
Tarto_ks targaq esändäq?
Läät iks ti linno ostma,
läät iks ti kallo kauplõmma?"
S´oo_ks kõrralda kynõli,
juttu_ks as´anda ai -
olõ-i naaq Riia rikka säksaq,
Tarto_ks targaq esändäq,
lää-i naaq linno ostma,
lää-i naaq kallo kauplõmma.
Umma_ks naaq targaq talomeheq,
umma_ks no neio ostjaq,
kabo_ks kauba tegijäq.
Künnü_ks mi teilt küsümä,
nõsõ_ks mi teilt nõudõma:
"Kiä_ks teile kitu kiti,
kitu_ks kiti, au anni?"
Kae_ks, kae meelestänni,
kae_ks mi meele poolõstanni:
kuulõ_ks sa, kulla sysarõnni,
mõista_ks, meelimar´akõnõ -
pakõ_ks, pakõq, pardsikõnõ,
käki_ks, käkiq, käokõnõ!
Ärä_ks sa aita paeku-i,
tõistõ_ks tarrõ taaku-i -
aidast iks sa vällä andatõq,
tõsõst iks tarõst taotõdat!
Esel iks um mehidse-aid -
mine_ks sa mehiste sisse,
vaha_ks-linda vaihhõllõ,
sys jääde_ks sa kodo, kullakõnõ,
jääde_ks majja, mar´akõnõ,
ese- jäät iks -kodo elämä,
kastõrahe kasuma!
Oodaq sa_ks, oodaq, neiokõnõ,
kannahtõllõq, kabokõnõ!
Kui_ks sa olliq neiokõnõ,
ütli_ks sitast siidi ello,
ütli_ks vanast vanigo ello,
mõtli_ks liina linikel,
valla pääl valgõl.
Saa-i sa liina linikel,
valda_ks pääl valgõl -
saat sa_ks naistõ, neiokõnõ,
linikpäähä, linnukõnõ.
Naisõl iks pall´o pahandust,
mitu_ks meelehaigust,
um iks viis silmävett,
um iks kuus kurva miilt.
Kuulõq sa_ks, hüä ülä ese,
kuulõq sa_ks, kallis kasa ese,
esekene_ks helläkene,
ülä_ks maama , mar´akõnõ,
teile_ks mi anna andit,
liigutõllõ linikit,
kaalutõllõ kaputit,
teile_ks mi pooda puutit -
kas saava_ks teil armaq andõq,
kas saava_ks teil kalliq kapudaq?
Kui võtat iks andõq armast,
kapudaq kallist,
sys saa_ks käpe käskijalg,
saa_ks ma minnij meeleline.
Kui saa-i andõq arvolitsõq,
mehikoadsõq meelelitseq,
saa-i kalliq kapudaq,
kui saavaq mul andõq asudsõq,
ütlet iks puutõq purudsõq,
sys saa-i minnij meeleline,
sys saa-i käpe käskijalga.
Kui võtat iks mu andõq armast,
kapudaq kallist,
sys saa ma_ks ti miilt pite.
Ülä_ks sa ese helläkene,
kasa_ks tätä, tähekene,
sinno_ks mi painu pallõmma,
heidä_ks mi hellile synolõ:
meil iks um neio noorõkõnõ,
um iks meil kassuj kabokõnõ,
saa-s timä kavva kasvuda,
saa-s viländ vinnüdä!
Ülä_ks ime helläkene,
kasa_ks maama, mar´akõnõ,
teele saavaq agu linigeq lühkoq?
Selle saava_ks linigeq lühkoq:
langaq iks tä latsõst tei,
kudi_ks kanga kar´usõst -
latsõl olli_ks künnär lühkene,
latsõl iks vass väikene!
Ülä_ks ese helläkene,
võta_ks sa hüäst mi neio,
mi kabo kallist!
Um iks neio noorõkõnõ,
kassuj iks kar´avitsakõnõ.
Imekene_ks helläkene,
maama_ks, meelimar´akõnõ,
kui_ks mi kapo kasvatõlli,
virvet iks üles vinnütelli,
taha-s mi_ks anda talo pääle,
talo_ks asõld ajama,
talo_ks tüüd tegemä -
tahtsõ_ks mi müvväq möldrelle,
kihlada mi_ks kivipidäjälle!
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist -
olli_ks tä kotoh kullakõnõ,
majah iks meelimar´akõnõ.
Ülä_ks ese helläkene,
kasa_ks tätä, tähekene,
kui tulõ_ks kinä keväjäkene,
tulõ_ks suur suvõkõnõ,
tuu_ks sa kurste kumakut,
tuu_ks sa kodo turuniidiq,
tuu_ks sa liinast liinaniidiq -
kallis um tä_ks kangakutaj,
um iks täl kinä kirätüü,
um iks täl näküs näputüü,
peenikene_ks pilutüü,
umblõs tä_ks udsurõivit!
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist!
Neio_ks imme helläkeist,
neio_ks maamat, mar´akõist -
lasõ-s tä laisasta harida,
lasõ-s iks oppiq unitsõs,
kõõ hoit´ tä_ks kirstuh kipõ vitsa,
minga_ks unõ virotõlli,
magahusõ mant ai.
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist!
Kuulõ_ks, noori vell´ovenni,
kahhar iks hiuss, tsõdsõ kasa!
Kui saa_ks sinnä neiokõnõ,
ti saa_ks kodo kullakõnõ,
kui ti_ks elät ilosahe,
katõkese kallihe,
teid iks kost´ma kutsu,
tütärd iks kost´ma kutsu,
väü_ks mi vasta võta:
lää_ks mi vasta värehil,
lasõ_ks mi vasta laitillõ,
nakka mi_ks tarrõ taatamma,
kulla_ks mi tarrõ kutsma.
Sys iks mi vii viina mano,
ärä_ks mi otsi ollõ mano,
panõ_ks mi mii lavva pääle,
panõ_ks mi vaha var´olõ.
Kui ti_ks elä-i ilosahe,
kasumahe nakka-i ti kallihe,
kui_ks mi kost´ma kutsu,
kui_ks mi vasta võta,
jätä_ks mi väü värehte taadõ,
peiopoisi piha taadõ!
Vii_ks [vala] liuda verevähe,
panõ_ks taari taldrikku,
kui_ks elät ilotuhe,
kui_ks kalõstõ kasudõq.
Kui_ks elät ilosahe,
kui katõ_ks-kese kallihe,
väü saat iks sys neio esele,
kallis iks kabo maamalõ.
Kuulõ_ks sa, kulla sysarõnni!
Ärä_ks ütle tõista värki,
kabo_ks katsildõ kynõlõ:
kulla, võinuq sa_ks ollaq umah kotoh,
mar´a_ks, ollaq umah majah!
Mille_ks annat suurdõ sukku,
paha_ks-patja perrehe?
Kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä,
kahhar iks hiuss, tsõdsõ kasa!
Kui saa_ks sinnä neiokõnõ,
kaalus iks sinnä kabokõnõ,
angu-i_ks naist külä naardaq,
külä_ks kar´ustõ kadsataq!
Meil iks neio noorõkõnõ,
kassuj kar´avitsakõnõ!
Kuulõ_ks, mu kull´a sysarõnni,
mõista_ks, mu meelimar´akõnõ!
Rebäselt sa_ks võtaq virgaq jalaq,
tsirgult iks võtaq sinisiiboq -
joostaq jõvva-i ummi jalgoga,
sõudaq jõvva-i ummi sõrmiga -
sini- läät iks sa -tsirgu siibaga!
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
sino_ks otsa panti,
virve viina juudi,
panti_ks otsa otsanist,
juudi_ks viina viimätsest!
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist!