2. Milles s´oo hõim kokko tulli?

SL 1407.
H II 4, 403 (170) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Kae_ks, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
milles s´oo hõim kokko tulli,
milles sugu kokko aeti?
Määntse_ks n´ooq joogiq juvvas,
määntseq pulmaq peetäs -
kas ommaq siih hobõstõ joogiq,
ommaq varsa vaelusõq?
Oh sedä esse petijät,
imme ilmavõlsijat!
Ega_ks n´ooq olõq hobõstõ joogiq,
olõq varsa vaelusõq,
n´oo_ks ommaq näio joogiq,
näio joogiq, kabo kaubaq.
Oo_ks mi sirgõt sysard,
oh mi meelimar´akõist!
Olt sa nuur mäiokõnõ,
olõt kassuj kabokõnõ,
saat iks sa noorõst noorikõst,
nilätsest neitsist.
Ull´ olõt iks viil ku orasõkõnõ,
nõrk olõt viil ku nõgõsõkõnõ!
Jummal tiid iks, jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ,
saat ehk iks kur´alõ üläle.
saat ehk kalõlõ kasalõ -
kas jõvvat iks sa kurja kullõlda,
jõvvat kalgõ kannahtadaq?
Ehk saa su elo ikulinõ,
kasuminõ kah´olinõ?
Kotoh oll´ sul kuniga elo,
ime man imändä elo.
Saat iks sa ülä ümbrele,
saat kasa kaallalõ,
ülä pand sullõ hirmu hiussõhe,
pand kari kaala pääle,
ülä saa_ks sul hirm hirmsap,
ülä kari kangõp.
Tuud nakka_ks sa pereht pelgämmä,
noid vanõmbit varima,
tuud nakka_ks sa koto kullõma,
tuud pereht pelgämä!
Mi_ks sa sirgõ sysari,
mi meelimar´akõnõ,
olõq sa virgõ unõlõ,
olõq kerge jalolõ,
uutu-i üles ajama ülä imme,
üles kaema kasa imme,
tulõ_ks üles ajamalda,
kulla üles kutsmalda!
Kui tult iks sa üles ajamalda,
kulla üles kutsmalda,
sys saat iks sa hüä ime meelest,
kallis ime kaekist.
Kui jõvvat iks joostõh minnäq,
jõvvat kävvuq kärehehe,
sys nakka-i kolgah kur´otama,
nakka-i veereh veerätämä.