2. Omaste ehk külanaiste laul mõrsjale, kelle isa surnud.

SL 1411.
H II 4, 386 (162) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Oo_ks sinno vaesõkõist,
ala ilma armõdukõist -
eka_ks sul olõq umma esse,
olõq kallist kasvatajat!
Jäi_ks sa varra vaesõst,
inneaigu armõtust,
jäi_ks sa kolgalõ kõnõlda,
jäiq sa ilmalõ imehtellä.
Hot´ iks jäiq sa varra vaesõst,
inneaigu armõtust,
teno_ks mi anna jumalallõ,
kats tenno kallilõ -
jää-s sa ilmalõ kõnõlda,
jää-s sa mõtsalõ mõistaq!
Oo_ks mul umma esekeist,
oo_ks meelimar´akõist -
om iks kooluq kolmahavva,
om mullu mulda lännü.
Mineq sa koolut kutsma,
saaq sõnna saatma!
Ku läät sa koolut kutsma,
saat sõnna saatma,
agu tä_ks koolust kodo tulõ,
agu Manast majja astus?
S´oo_ks ma kõrralda kõnõli,
jutu as´anda aie.
Hot´ läät iks sa koolu kutsma,
saat sõnna saatma,
ega inäp koolust kodo tulõ-i,
ega inäp Manast majja saa-i:
hot´ iks kyik kääpäq käüq,
hot´ iks kyik sõmõraq soridsõq,
lövvä-i inäp kätt kääpäh,
lövvä-i sõrmõ sõmõrah,
tulõ-i inäp kängil käuma,
saa-i saapil saatma!
Neiokõnõ noorõkõnõ,
linahiuss linnukõnõ,
hiidäq sa jalgo jumalallõ,
hiidäq maalõ Marijallõ:
"Annaq sa nätäq ese näko,
annaq palõht paam´endõllaq!
Olõs iks mullõ jese nätäq saasiq,
kasvatajat kaiaq saasiq -
üle lääsiq ma sõõru uibutsõ,
üle nõgladsõ nurmõ,
ku_ks ma näesiq ese näko,
kasvatajat kaiaq saasiq!"
Hot´ iks ma lää, näiokõnõ,
hot´ ma kallu, kabokõnõ,
saa-i nätäq joht näiolõ,
saa-i kaiaq kabolõ -
om iks tä hauda habrastunu,
om tä liiva leonu.
Hiidäq jalgo jumalallõ,
hiidäq maalõ Marijallõ:
"Au- nakkas ku -lauda astma,
leemelauda liikma,
käuq sa kodo kärpsel,
lindaq kodo liblikal!
Liisna panõ ma livva lavva pääle,
liisna panõ leeväkiku -
ese lindas kodo liblikal,
käu kodo kärpsel.
Lindas taa kärbäs käe pääle,
liblikas livva veerele,
lüü-i ma kärbäst käe päält,
liblikast livva veere päält -
tuu_ks om uma esekene,
kabol uma kasvataja!"
Hiidä_ks jalgo jumalallõ,
hiidäq maalõ Marijallõ!