4. Mõrsja laul, kodunt otse välja sõites. [Mõrsjaikk.]

SL 1416.
H III 29, 909 (1) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõsõq armakõsõq,
sõsarõkõsõq kallikõsõq,
nu istkõ_ks neile istmile,
pardsikõsõq neile padjulõ!
Sõsarõkõsõ_ks armakõsõq,
sõsarõkõsõq kallikõsõq,
nu nakas mu jummal jovvutama,
armas Jeessu avitama -
avita_ks mu, armast, au pääle,
lindu leeme kaalalõ!
Sõsarõkõsõ_ks armakõsõq,
sõsarõkõsõq kallikõsõq!
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ,
nu_ks tuuq kaal´ mu kaala,
lavvarätti latsõ lähku[he],
minga_ks mullõ tuuli minnä,
veerdäq vihmakibõnilla!
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ!
Sõsarõkõsõ_ks armakõsõq,
sõsarõkõsõq kallikõsõq,
nüüd saisa mi_ks üles saapilõ,
käume jalakängitsele.
Sõsarõkõsõ_ks armakõsõq,
sõsarõkõsõq kallikõsõq!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
nüüd võta_ks sa hobõnõ suu veerest,
ratsu pää päitsist,
hobõnõ vii_ks vällä uss-aiast,
väänäq vällä värijist!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
kohe lääme_ks mi inne kutsmahe,
virveq, sõnna viimähe?
Inne käume_ks mi ese kääpäl,
liidäme ese liivakul[õ],
pääle oiumõ_ks mi umatsilõ,
kaalumõ hõimu kallihe!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
sys lääme_ks mi kolka kutsmahe,
viirde sõnna viimähe.
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
hillä aja_ks sa ummi hobõsida,
hillä hiiroq hel´otõlõq -
siist tunnõ_ks nu mäe tulõvat,
mäe kalda kaaluvat!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
ärä lasku_ks sa mäkke mängi[h],
kallaspuuldõ karatõnna -
rinnah om iks ülä suur sõlgi,
kaala lastuq lajaq leheq,
hukka lüüt iks ülä suurõ sõlõ,
kaala_ks laulu lajaq leheq!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
esi sa_ks tiiät, vel´okõnõ,
tiiät, meelimar´akõnõ:
ega jovva-i nu_ks ese ärä massaq,
vel´o_ks nu poolõni aoni!
Esi kae_ks sa, vel´o, ede päält,
kaeq tõlla veere päält,
mustal lasõ_ks sa minnä muudsahe,
verevällä virkamisi!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
siist tunnusõ_ks külä tulõvat,
külä aiaq astuvat -
ärä_ks sa minnu aida ajagu-i,
puuriita purutagu-i,
kivvi keerätägu-i!
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
kõik tahtva_ks nuuq aiaq andit,
puuriidaq puutit,
kiviq tahtvaq kirivit.
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
kost võta ma, neiokõnõ,
võta, meelimar´akõnõ?
Kui saa_ks ma ülä ümbrele,
kasa ime kaalalõ,
ülä anna-i nu aigu tetäq,
kasa aigu kaeda:
virve panda_ks ma vüüd vidämähe,
kulla vüüd kudamahe.
Vel´okõnõ_ks armakõnõ,
vel´okõnõ kallikõnõ,
esi sa_ks tiiät, vel´okõnõ,
tiiät, meelimar´akõnõ!