7. Mõrsja laul kutsutava majas, enne vankrilt mahatulemist. [Mõrsjaikk.]
SL 1421.
H II 4, 307 (131) < Igrese k. - Jak.Hurt < Jaaska Maarja (1886).
Neio oiu ma siiä uss-aida,
vääni siiä värehelle,
koh ummaq meil umastõ ussõq,
ummaq langu laiakõsõq.
Sääl ummaq meil umastõ ussõq,
ummaq langu laiakõsõq,
sada kos um uibot uss-aiah,
tuhat kos um tuumõ morol,
koh om kerik keset morro,
tsässon kos morolõ raotas.
Inne, mari, ma maalõ lää-i,
saada-i saabast morolõ,
must tuuq sa kõrik moro pääle,
hal´as kõrik haina pääle,
verrev kõrik mu veerele!
Inne_ks ma, mari, maalõ lää-i,
saada-i saabast morolõ.
Musta toogu-i kõrikot moro pääle,
hal´ast toogu-i sa kõrikot haina pääle,
verevät toogu-i ratastõ veerele -
must kõrik om murrõlinõ,
hal´as kõrik om süämehaigus,
verrev silmäviiline!
Inne, mari, ma maalõ lää-i,
saada-i saabasta morolõ -
mullõ tiiq sa tii linikene,
kataq maa kalõvunõ,
lasõq sa tii langassinõ,
poodaq tii puutinõ!
Võtaq mu vell´o ede päält,
sysar võtaq hüält käelt,
kolmas võtaq kuralt käelt,
sys võtaq mu ikku ede päält,
silmävesi veere päält,
sys lää ma, neio ikulinõ,
lää ma, kabo kaiholinõ!
Ime ai mu aia armulõ,
ai nõgõsõ nõalõ.