8. Külanaiste laul mõrsjale, kutsutava majas.
SL 1422.
H, Setu 1903, 103 (49) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).
Kuulõ_ks sa, kulla sysarõni,
Anne_ks, meelimar´akõnõ,
mille olt sa_ks liia ikulinõ,
virve olt sa_ks silmäviiline?
Olgu-i sa_ks nii ikulinõ,
virve, olgu-i sa silmäviiline,
ikku-i sa, neio, ilma läbi,
kuuk´ku-i sa, neio, kolga läbi!
Ilm iks pall´o ikõtas,
kolk iks pall´o kurvastas.
Kullõlgu-i_ks kolga kiili,
valla_ks suid sorõhit,
ikku-i sa silmi ilosit,
puhk´ku-i sa sarno punatsit,
umma nakkaq sa_ks miilt meelütämmä,
kulla nakkaq sa_ks süänd kostutamma!
Mille lää-i sul süük süämehe,
mille vao-i sul juuk varbihe,
suuhõ lää-i soranõ pudõr,
minehü-i sul mesine leib?
Anne_ks, tsõõri tsõdsõkõnõ -
illos´ iks mõrsja ikulinõ,
muutsa_ks mõrsja murrõlinõ:
ikõq sa ynnõst, ikõq viläst,
ikõq sa viläst vinnümmä,
ikõ_ks kar´ast kasuma!
Kuulõ_ks, mu kulla sysarõni,
mitte või-i_ks mi midägi tetäq,
kulla või-i_ks kohegi minnäq!
Sedä ikõ_ks sa uma ese pääle,
ütle_ks kuri kodo pääle:
mille nakas´ iks su ese andma,
vell´o nakas´ viina juuma!
S´oo võidõ sa_ks esiki tiidä,
uma võidõq sa_ks meelelä mõtõlda:
kiä_ks nu kasvat´, tuu kaotas,
kiä_ks nu vinnüt´, tuu müü!
S´oo um iks ese tegemine:
olt iks sa ese müümine,
kasvataja kauplõminõ.
Kuulõ sa_ks, tsõõri tsõdsõkõnõ!
Võinu_ks viil ollaq umah kotoh,
vinnü_ks umil velisil;
võinu_ks viil tetäq ese tüüd,
aia_ks võinuq ese asõld -
saanuq sa_ks kotoh kasvuda,
velisih vinnüdä.
Kuulõ_ks, kulla sysarõni:
mille sul iks süük süübü-i,
mille sul iks juuk juubu-i?
Oo_ks su tähe tädikest,
ime_ks meelimar´akõist -
sinno_ks kutsma kuts´,
sinno_ks vasta võtt´ !
Kyik iks kolka kokko tull´,
kyik iks viir kokko viirü,
tulli_ks mi kaema mõrsjat,
kulla_ks mi kaema kosituisi.
Tulli_ks mõrsja üle mõtsa,
noorõ_ks neioq tõõsõst nulgast,
kulla_ks-kõsõq tõõsõst kolgast.
Olt iks sa säet säätsähe,
ehitet ilosahe,
umma_ks sul ehteq ilosaq,
umma_ks sul vahtsõq valusa!
Umma_ks ehte üle ilma,
umma_ks sul vahtsõq üle valla.
Olt iks sa liia ikulinõ,
virve silmäviiline.
Ärä sa_ks ikku-i, murõhtagu-i,
pall´o sa hinnäst pahandagu-i,
umma nakaq sa_ks miilt meelütämmä,
umma nakaq sa_ks süänd sütütämmä!
Ikku-i_ks, nuur neiokõnõ,
olgu-i sa, kulla, kurvalinõ -
sullõ_ks saa hüä ülä,
hüä_ks ülä, kallis kasa,
kosilanõ saa_ks üle kolga,
nuur iks miis üle nulga!
Jätä_ks sa ikku vähämbi,
silmä_ks-vett veidembüsi!
Olt iks sa nuur neiokõnõ,
ikõt iks silmäq ilosaq,
puhut iks palgõ punadsõ.
Kuulõ_ks, tsõõri tsõdsõkõnõ!