13. Sysarõmehele. B.(Sajapäeval, truuskaks paludes.)

SL 1481.
H, Setu 1903, 65 (29) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kelle ma_ks jalga kumarda?
Nu küünü ma_ks hõimult küsümä:
kiä mullõ no_ks tulõ truus´kast,
saa saja vanõmbast?
Kedä_ks ma painu pallõmma,
hiidä_ks ma hellile synolõ?
Kuulkõ_ks, mu oigõq umadsõq,
kyik kuulkõ_ks, mu, kabo, kallis hõim:
mar´al lasku-i kavva maah ollaq,
linnul olla_ks ligi põrmandut!
Sysarõmehekene [mu armakõnõ],
nu painu_ks ma sinno pallõmma,
neio hiidä_ks ma hellile synolõ:
nu mullõ_ks sa tulõq truus´kast,
saa_ks sa sajavanõbast!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
mar´al lasõ-s kavva maah ollaq,
linnul iks ligi põrmandut,
mullõ sa_ks tullit truus´kast,
sai_ks sa sajavanõbast,
pikä tulliq sa_ks hoolõ pidäjäst,
kangõ_ks kõrra kandjast!
Üläl umma_ks uhkõq umadsõq,
kasal um iks rikas kallis hõim -
vasta sa_ks olõq uhkillõ,
vasta sa_ks kõrgele kynõlõq,
lasku-i synnoga sõimada,
lasku-i lauluga laita!
Sinol um iks viis vinne kiilt,
um iks säidse säksa kiilt!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
et mullõ sa tullit truus´kast,
mullõ saiq sa_ks sajavanõbast,
pikä tulliq sa_ks hoolõ pidäjäst,
au- tulliq sa_ks -lavva alostajast,
leeme- tulliq sa_ks -leibä lõikamma!
Sinno_ks ma painu pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile synolõ:
kohe ma_ks istu, kullakõnõ,
kohe ma_ks kaalu, kabokõnõ,
astu ma_ks ala aknidõ,
kuvvõ lää_ks ma kruudi kottallõ -
sinnä lõikaq sa_ks kikk ohkõnõ,
sinnä panõq sa_ks pala väikene:
neiol lää-i süük süämehe,
neiol vao-i juuk varbihe!
Sinno ma_ks painu pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile synolõ:
sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
kui_ks tulõ õdagukõnõ,
kui_ks hällüs hämäräkene,
sajaq nakasõ_ks sisse sõitma,
kaasigõq nakasõ_ks sisse kaldumma,
mine_ks sa vällä värehille,
mine_ks sa ussõ huulitsallõ,
vyyrit mineq sa_ks vasta võtma,
kulla, mineq sa_ks tarrõ kutsma!
Üllä mineq sa_ks maalõ võtma,
kassa saaq sa_ks tarrõ saatma!
Inne_ks sa tarrõ veegu-i,
saatku-i sauhuunõhõ -
ait um meil iks kullanõ kotoh,
kambrõ um meil iks karranõ kõrval -
saja_ks sa aita viiq,
kaasigõ_ks sa kardakambrihe,
sääl haara_ks viinal vetütelläq,
tii_ks ollõl umatsõst!
Nu tulõ_ks meil vahtsõq umadsõq,
kallus iks sisse kallis hõim.
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
kutsu_ks tarrõ kullakõist -
tuu saa nu_ks käpe sino kälüsk,
saa_ks sirgõ sysarõmiis,
nu_ks turuh tunnistagõq,
alõvah arvõlgõq!
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
mullõ sa_ks tullit truus´kast,
sai_ks sa sajavanõbast!
Saaja nakat iks tarrõ taatamma,
kulla, nakat iks tarrõ kutsma,
ülä panõq sa hõimu hyylahe,
kasa sääq sa_ks sugu sorõhõhe,
olõq sa_ks suur, saisaq sainah,
olõ_ks sa kõva kynõlõmma,
olõq sa_ks tark tanklõmma!
Nakasõ_ks suurõst suurustamma,
kõrgistõ kynõlõmma,
suurõq lasõq sa_ks väräq suu poolõ,
lajaq lasõq sa_ks väräq laanõ poolõ,
sajal lasõq sa_ks suuhu sõitaq,
kaasikil iks no suuhu karadaq,
kui sünnü-i nääq mi söögile,
lepü-i mi leeväle!
S´ookõsõ ma no sinolõ ütle,
sullõ_ks ma, mar´a, manitsõllõ:
sinol um iks no viis vinne kiilt,
sinol um iks no säidse säksa kiilt,
olõ_ks sa kõva kynõlõmma,
olõ_ks sa vasta uhkillõ!
Kui_ks lää ülä kodo,
kui_ks ma kaalu kasa majja -
hummõn nakas iks mul vakk valama,
kirst nakas iks mul peräh kiirmä,
sinnä_ks ti vakaga valat,
sinnä_ks ti kirstuga keerät -
sinnä ajagu-i ti kirstu seenitsehe,
anni- ajagu-i_ks -vakka var´o ala,
ajagõq ti_ks aita mäele,
pääle ajagõq ti_ks aida päälikohe!
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
sysarõmehekene_ks mu kallikõnõ!