2. Imäle.
SL 1442.
EKS 4° 4, 176 (2) < Setumaa - G.Masing (1869).
Maamakõnõ, ma_ks sullõ jalga kumarda,
mar´akõnõ maha hiidä!
Sis ma naka_ks kõrru kõnõlõma,
armu-naka_ks-juttu ajama.
Milles sa_ks naksiq ärä andma?
Kas ma_ks käü-s su käskeh,
vai ma astu-s su aieh?
Sa opanu_ks uma käe perrä!
Ma sullõ jalga kumarda:
kui ma_ks viiä ülä kodo,
ülä ime_ks nakas minno oppama,
kaasa ime_ks kaitsma.
Ülä ime_ks oppuista,
kasa ime_ks kaitsmista -
a ma johu_ks kur´astõ tekev,
a ma johu_ks kalõstõ käävät,
timä_ks anna-i mullõ andis,
panõ-i pall´o uskvas:
and iks kur´a kolka
ja halva viirde -
kuri om iks kodolõ kuuldaq,
halv om iks esele-imele,
halv om iks velile noorilõ!
SL 1443.
H, Setu 1903, 403 (9) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).
Maamakõnõ armakõnõ,
maamakõnõ_ks kallikõnõ,
sullõ kallu_ks ma kaala ümbrelle,
oiu olgõ nõalõ,
painu sinno pallõma:
ajagu-i sa umalt armult,
kaitsku-i kaala ümbrelt,
minno ajagu-i nõgõstõ nõalõ,
ajagu-i vabarna var´olõ!
Nõgõsõ_ks naksiq maalõ nõrkumma,
vabarnaq maalõ vaal´umma.
Suurõ ütle ma_ks süü sino pääle,
parhillaq ommõ mul miil paha:
kui_ks naaq kos´aq kodo tulliq,
kui_ks naaq viinaq kodo veeriq,
nakas´ ese andõma,
vell´o viina juuma,
mille naka-s sa esse kiildmä,
kasvatajat vasta kaitsma?
Neioq keeliväq ütel keelel,
sulliq ütelä suula -
ega naka-s ese kullõmma:
edo anni tä_ks armõdukõsõ,
edo tä_ks kabo kallutõlli!
Maamakõnõ_ks mu armakõnõ,
maamakõnõ_ks mu kallikõnõ,
lää nu_ks kolka kutsma,
saja synna saatma.
Ilosahe sa minno ehitelleq:
särki ajagu-i sällülde sälgä,
kübärät pangu-i küllülde päähä,
särk aja_ks sälgä säädsähe,
helmeq kaala kaarikohe -
olõ sys armas au pääl,
linnukõnõ leeme pääl!
Nu saa_ks kabo kaejit,
saa neio nägejit.
SL 1444.
A: SKS, Veske-Stein nr. 90 c < Selise k. - V.Stein < Orti Kull´o (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein 1, nr. 21 c ja H II 62, 668 (21 c).
A. (algupärane üleskirjutus):
Maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ!
Armas minol no sino armult, m., minnä,
kallis kaala ümbrelt!
Maamakõnõ armakõnõ,
no ma_ks küünü sinolt küsümähe
ja nõsõ nõudmahe:
maamakõnõ [mu armakõnõ],
milles iks pannit mu ehteq erälde,
mille_ks panti mu puutõq poolildõ,
kaputaq panniq kattõ hulka,
kindaq esi kimpohe,
maamakõnõ_ks armakõnõ,
linike_ks esiki pant litto?
Maamakõnõ armakõnõ,
nüüd sa_ks olõt müünüq neiokõsõ,
kaubõlnuq kabokõsõ!
Maamakõnõ armakõnõ,
armas iks su armult ärä minnäq,
kallis kaala ünbrelt!
Maamakõnõ armakõnõ,
kui_ks säit tõisilõ rõivillõ,
inemist iks minno eh[i]tit,
maamakõnõ armakõnõ,
noorõst iks pannit mino nuku ala,
kar´usõst kaali ala,
latsõst iks sa pannit lavvaräti ala -
ega kanna-i_ks mu pää päätit,
otsa kanna-i oholinikit,
puusaq kanna-i mul suuri puutit,
nimmeq kanna-i nimmekõr´kat!
Mina_ks olõ noori neiokõnõ -
toukasiq maaha, ega tohi-i,
viskasiq no, ei võiq!
B. (Pärastine ümberkirjutus):
Maamakõnõ marjakõnõ,
imäkene armakõnõ,
hallõ mul sino armust minnä,
kallis so kaala ümbreltä.
Küünü no sinno küsümähe,
nõsõ no sinno nõudmahe:
milles pannit ehteq eräle,
milles mu puutõq poolildõ,
kaputa pannit kattõ hulka,
kindaq esi kimpuhe,
linika esi littahe?
Imäkene armakõnõ,
nüüd sa olt müünü neiokõsõ,
olõt kaubõlnu kabokõsõ.
Kui mo seadit tõisil rõivilõ,
inemise sa mino ehte'ele,
noorõkõsõ pannit mo nuku ala,
kar´usõst mo kaali ala,
latsõkõsõ lavvaräti ala -
ega kannaq mo pää päätit,
otsa ei oho linikit,
puusa ei suuri puutit,
nimmeq ei nimme-kõr´kit.
Ma olõ noori neiokõnõ,
tõugata maha noid tohi-i,
visata maha noid või-i!
Puuduline üleskirjutus ja ümberkirjutus.
SL 1445.
H III 29, 902 (5) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ_ks kallikõnõ,
neio lää_ks ma sullõ lähkuhe,
kulla sullõ kottalõ!
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ,
mullõ tulliq sa ette ikkõq,
kottalõ jalgu kumardaq.
Sullõ oiu_ks ma olgõ nõalõ,
kaalu kaala ümbrele,
oja ütle_ks sul olgõ nõalõ,
kao ütle taa kaala ümbrele!
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ,
nu_ks künnü ma sinolt küsümähe,
nõsõ sinolt nõudõmahe:
mille olõ-s iks sul hallõ andõna
ja kallis kaalduna?
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ,
lasõ tulõ_ks suuri suvi
ja kinä keväjäkene,
küll sina_ks no minno vaja haarat,
vaja haarat, vaja lövvät,
vaja haarat iks sa minno valusahe,
tunnõt vaja tulusahe!
Kulla nakat iks sa kangast kudama,
virve, kangast vidämä,
tulõ-i_ks sul inämb kanga kudajat,
virve, kanga vidäjät!
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ,
kulla ikõt iks sa maah koolussõh,
virve, silmävii sehen!
Maamakõnõ_ks armakõnõ,
maamakõnõ kallikõnõ!
SL 1446.
H II 4, 51 (14) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko, Ignatsi naine (1886).
Maamakõnõ sa armakõnõ,
maamakõnõ sa kallikõnõ,
mille minno sa eräle ajat,
mille viirde viskadõq?
Edi käu-s ma sino käskeh,
vai joosõ-s sino juhatõh?
Küll käve ma sino käskeh,
küll joosi ma sino juhatõh,
inäp käve ma_ks ilma käskmädä,
inäp joosi ma_ks ilma juhatamada!
Maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ!
minno mõtlõ-i sa vaja tulõvat,
minno arva-i sa vaja astvat.
Hot´ iks sa inne vaja haara-i,
vaja haara-i, vaja lövvä-i,
kyik jääse_ks kui tüü sino tetäq,
kyik jääse kui asõl´ sino aiaq,
valdas jääse sul vanolõ käsile,
kaivo kuuk kaala pääle,
kui läät sa_ks vihmal vii perrä,
kui läät kastõl kaivo mano,
kui näet iks sa tuisu tulõvat,
sao näet üles saavat,
sys saistat sa valta var´olõ,
kaivokoogu kottalõ,
maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ -
sys tunnõt minno vaja tulõvat,
arvat vaja astvat,
tunnõt minno vaja tulusahe,
arvat vaja halusahe!
SL 1447.
H, Setu 1874-1877, nr. 8 < Puugnitsa k. - Joh.Hurt < Oka (1874).
Maamakõnõ, mar´akõnõ,
tahtu-i sinno kumardada,
mar´al maaha heitä!
Mille möit mino, näiokõsõ,
mille kauplit mino, kabokõsõ?
Kas es käüq ma sino käskü,
vai es joosõ ma sino juhatõh?
Sedä tiidse näio meeli:
kävvä võinuq ime käskeh,
joosta võinuq ime juhatõh,
inämb võinuq kävvü käskmädä,
astuq ilma ajamada!
Maamakõnõ, mar´akõnõ,
no es´ ütleq mino süüdü,
mino süüdü, mino vika,
mille naksiq minno müümä,
kabol kaupa tegemä!
Vet iks sa kängi himotsit,
vai sa sallõt saapit?
Oodaq viil veidü aiga -
kätte kängäq saavaq himotuq,
kätte saavaq sallituq saapaq -
kängäq viidi aita orrõ pääle,
saapaq pantuq vastsõ vaja pääle.
Tulõt üles hummogul,
käüt mano käskmähe,
joosõt mano juhatama -
käü-i kängäq käskeh,
joosõ-i saapaq juhatõh!
Kui olli näiokõnõ,
üles kasvi kabokõnõ,
käve sis ime käskeh,
joosi ime juhatõh.
Maamakõnõ, mar´akõnõ,
küll sa minno vaja lövvät,
vaja lövvät, vaja haarat:
saat vanas väsünü,
umma tüüd orjunu,
vihmatsõl läät vett tuuma,
tuld tuuma tuisutsõl,
kui saoq üles saarvaq,
kui vihmaq üles veerväq,
saistaq valta var´olõ,
kaivokoogu kottalõ -
sis minno vaja lövvät,
sis tütärt vaja tunnõt!
Maamakõnõ, mar´akõnõ!
SL 1448.
H I 8, 430 (45) < Miikse k. - J.Sandra < Miikse Ogask (1896).
Maamakõnõ, ma sullõ jalga kumarda,
mar´akõnõ, su ette maalõ heidä,
astu sis su armulõ,
kallu su kaala ümbrele!
Kohe nakat sa käko käskmähe,
iäs eräle ajama?
Milles sa minno panniq pall´os,
pall´os panniq uma paa mano,
liias uma leevä mano?
Maamakõnõ mu armakõnõ,
armakõnõ, kallikõnõ,
kuis olõ-s sul armas andõh,
olõ-s kallis kallutõh?
Mul om küll hallõ ärä minnä,
kuus-pääväs umast kotost,
elos-iäs erünedä!
Maamakõnõ mu armakõnõ,
kas sa kängi ihasiq,
vai sallõq saapit?
Kätte saavaq kängäq sul ihaduq,
kätte saapaq sul salliduq,
kängäq viit sa aita orrõ pääle,
saapaq salvõ veere pääle,
nakat sääl kängi käskemähe,
nakat saapit saatõmahe -
kängi käset, esi käut,
saapit saadat, esi saat!
Maamakõnõ mu armakõnõ,
kui sa haardat haigõst,
kui tõppõ tõmmatat,
kui nakat taari tahtõmahe,
kui vettä vaidõlõma,
kui joogil joudõmahe,
käüt iks sis sa käpikalla,
ninni läät nelä-roomakalla,
haarat sa hangõ morolta,
kaksõt lummõ katusõst,
tuuga ajat üle joogijano,
ajat taaritahtõmisõ,
võidat vii-vaidõlusõ!
Maamakõnõ mu armakõnõ,
haarat sis hanni vajja halusahe,
tuvvi vajja tulusahe!
SL 1449.
H II 4, 237 (102) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).
Maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ.
nu künnü ma sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudma:
mille panni_ks mu siide sisse,
vanikpäie vaihõllõ?
Kohe nakat iks last laaditama,
imekanna ehitämä?
Ku ma olli näiokõnõ,
ku ma kasvi kabokõnõ
ku ma naksi kiirdmä kerikohe,
naksi astma alõvahe,
tuu-s rüppü rõivit,
tuu-s kätte kängitsit.
Astõ ma, näio, au pääle,
liidi, näio, leeme pääle,
kõõ tõi_ks sa kätte kängidseq,
tõiq rüppü rõivaq,
astõq sa üles inne ako,
valit inne valgõt.
Nu künnü ma sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudmahe:
kas käset iks keerdäq kerikohe,
käset astuq alõvahe,
vai ajat iks kolka kutsmahe,
viirde sõnna viimähe?
Kohe minnäq mul inne kutsma,
saja sõnna saatma -
kas veerdä_ks sino velitsile,
vai sõuda_ks ese sõsarõllõ?
Mille olõ-s teil armas andõh,
olõ-s kallis kallutõh?
Küll sa_ks näiot vaja haarat,
vaja haarat, vaja lövvät,
vaja haarat halusahe,
vaja lövvät tulusahe!
Edi_ks sa kängi ihasiq
vai sallõq saapit?
Tul't sa üles hummogulla,
varra inne valgõhõt,
kõõ sa asõmõq aelõt,
kõõq kat´mõq kaelõt -
näio mõtlõt sa ollõv asõmõl,
kabo ollõv kat´mõl!
Minno liidiq sa liias livva man,
panniq sa paljos paa man -
küll iks minno vaja haarat,
vaja haarat, vaja lövvät!
SL 1450.
H II 4, 253 (109) < Treski k. - Jak.Hurt < üks vana naine (1886).
Maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ,
sullõ ma jalga kumarda,
sullõ, mar´a, maalõ heidä!
Künnü ma sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudma:
mille ummaq sul iks kängidseq käeh,
mille ummaq sul rõivaq üsäh?
Sa nakat minno eräle ajama,
nakat minno viirde viskama -
kuis olõ-i sul hallõ ärä andaq,
kallis ärä kallutõllaq?
Maamakõnõ, mu kuku maamakõnõ,
ehitelleq sa minno ilosahe,
kabistõllõq minno kaunihe!
Ma lää_ks kolka kutsma,
viirde sõnna viimä -
külest iks kaesõq külgmätseq,
veerest kaesõq viirmätseq,
kui olõ_ks ma, näio, ehitet,
kui olõ, latsi, laaditõt.
Ega olõ-i ma vaenõlats,
olõ-i kabo kah´olinõ!
Ehidäq sa minno ilosahe,
kabistaq minno kaunihe -
pall´o um iks kavvõst kaejit,
vao takast vahtjit!
Panõq rattaq ravvadsõq,
panõq teleq tinadsõq -
hüä um sys kaiaq kaejil,
paremb nätäq nägijil!
Kui olõ ma ehtnüq ilosahe,
kaunihe kabistanuq,
sys naara-i minno rahvakõnõ,
ilm minno imehtele-i.
Ma lää_ks kolka kutsma,
viirde sõnna viimä.
Anna_ks mullõ andis,
panõq pall´o uskvas,
et iks eheq ilosahe,
kabistõlliq kaunihe!
Mille saisvaq sul iks kängidseq käeh,
mille saisvaq sul rõivaq üsäh?
Edi nakat sa kängi käskmä,
nakat saatma saapit?
Kängäq panõq sa aita orrõ pääle,
saapaq salvõ veere pääle -
kas kääväq sul kängäq käskeh,
kas lääväq saapaq saatõh?
Käu-i kängäq käskeh,
lää-i saapaq saatõh -
näio käve ma sino käskeh,
näio saie ma sino saatõh!
Küll sa minno vaja haarat,
vaja haarat, vaja lövvät,
haarat vaja halusahe,
tunnõt vaja tulusahe,
maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ!
SL 1451.
H, Setu 1884, 59 (15b) < Kran´tsova k. - Jak.Hurt < Darja Petrovna (1884).
Maamakõnõ mu armakõnõ,
maamakõnõ mu kallikõnõ,
sullõ oiu ma_ks olgõ nõalõ,
kallu kaala ümbrelle,
sullõ upu ma_ks olgõ nõalõ,
kaosiq kaala ümbrelle!
Mille aiq iks mu umalta armulta,
kaidsiq kaala ümbrelt?
Edi käu-s ma sino käskeh,
joosõ-s sino juhatõh?
Edi_ks sa kängi ihksiq,
vai sa sallõq saapit?
Kängäq panõq sa_ks aita orrõ pääle,
saapaq salvõ veere pääle -
kas käüväq sul iks kängäq käskeh,
juhinahka juhatõh?
Maamakõnõ, armakõnõ,
maamakõnõ, kallikõnõ,
ega no käu-i kängäq käskeh,
juhinahaq juhatõh -
neio_ks, käve ma sino käskeh,
joosi sino juhatõh!
Suvõ hoitnuq sa umala hoolõla,
ajastaja umala armula,
suvõ ma tennü töödä sundimalda,
ajastaja lännüq ajamalda!
Maamakõnõ, armakõnõ,
maamakõnõ, kallikõnõ,
küll sa haarat vaja halusahe,
tunnõt vaja tulusahe!
Lasõ_ks sa haardat haigõs,
tõmmatadõt tõbitsõs,
kiä_ks sullõ sääd sängükese,
kiä tuu panni padjakõsõ,
kiä vii vii su viirde,
joogikanni katimõllõ?
Maamakõnõ, armakõnõ,
maamakõnõ, kallikõnõ,
küll sa_ks haarat hangõ morolta,
kaksõt eijä katusõst,
küll sa haarat vaja hanikõist,
tunnõt vaja tuvikõist!
Maamakõnõ, armakõnõ,
maamakõnõ, kallikõnõ,
küll sul jääväq perrä pikäq põlluq,
kar´a jalgo kaarapõlluq!
Ajat sa umalta armulta,
käset umilta käsiltä,
mullõ panõq sa_ks palka paja pääle,
panõq vaiva vaja pääle!
Mullõ annaq sa iäs ehtehit,
kaugussa kaalatsit,
mullõ anna_ks sa kinä kirstukõnõ,
armas annivakakõnõ,
kirstu annaq sa täüs kirivit,
vakka täüs vahtsit!
Angu-i sa kitsast kirstukõist,
ahtakõist annivakka -
jummal tiid iks jumalakõnõ,
määne saa_ks mul kutaq ülä kotoh,
vitäq ülä velisih -
ummi_ks ma võta koetuisi,
ummi_ks ma võta velel veetüisi!
Maamakõnõ, armakõnõ,
maamakõnõ, kallikõnõ,
kas sul om armas ärä anda,
kallis minno kaubõlda?
Minol om iks armas ärä minnä,
kallis sino kaala alt!
Maamakõnõ, innemb ti_ks annuq aida hari,
tarõ katusõ kaksanuq,
kui anniq ti mino, neiokõsõ,
anniq kalli kabokõsõ:
tõisil iks ti aol aida tennüq,
tõisõl talvõl tarõ tennüq!
Minno ai_ks ti iässä eräle,
kuus-pääväs umast kotost!
SL 1452.
H, VR 10, nr. 2 < Setumaa - Jak. Hurt (1872 ja 1880 vahel).
Maamakõnõ, armakõnõ,
maamakõnõ, kallikõnõ,
küünü_ks sinolt küsümähe,
nõsõ sinolt nõudõmahe:
mille_ks sul rõivaq üsäh,
mille kängidseq käeh?
Edi käset iks mino kerikohe,
vai sa ajadõq alõvahe?
Maamakõnõ, küll ma_ks tunnõ meelestäni,
tunnõ meele poolõstani:
käse-i sa minno kerikohe,
aja-i minno alõvahe!
Kui ma_ks olli neiokõnõ,
kui ma kasvi kabokõnõ,
mullõ tuu-s rüppü rõivit,
tuu-s kätte kängitsit!
Maamakõnõ, nu nakat iks eräle ajama,
nakat ussõ olõtama,
selle tõi_ks sa rüppü rõivaq,
tõiq kätte kängidseq!
Säädmä nakat iks sa naistõ rõivihe,
inemise ehtihe.
Maamakõnõ, olõ_ks ma nuur neiokõnõ,
olõ kassuv kabokõnõ,
minno naksiq sa_ks varra valmistama,
inneaigu ehitämä!
Maamakõnõ, kanna-i viil mu puusaq puutit,
inemise ehtit!
Nu olli_ks kõõ viil latsõrõivil,
kar´alastõ kaalatsil,
nu saa ma_ks naistõ rõivihe,
inemise ehtihe.
Maamakõnõ, kõiv om iks viil kar´avitsakõnõ,
vaher vüüvarvakõnõ,
kuah iks kõoh kõõgutõdi,
vahtõrõnna vaagutõdi!
Maamakõnõ, esi sa_ks tiidseq mino iä,
latsõh ladvoni mälehtät!
Maamakõnõ, küll sa_ks minno vajja haarat,
vajja haarat, vajja lövvät,
vajja_ks haarat halusahe,
vajja tunnõt tulusahe!
Lasõ sa_ks haardat haigõs,
tõbitsõs tõmmatadõ,
kiä sul iks sääd sängükese,
kiä sul pand pad´akõsõ?
Lääde sa_ks ohkih olilõ,
päädä põtõh pähütsehe,
kiä vii vii su veerele,
vii kanni kaalalõ?
Sys haarat vajja halusahe,
tunnõt vajja tulusahe:
maamakõnõ, haarat iks sa hangõ morolta,
kaksõt eijä katusõst,
sys sa_ks kukut koolussih,
sys sa ikõt hingetüh!
Kui_ks ma olnu kotoh, kullakõnõ,
olnu majah, mar´akõnõ,
sys kui_ks sa haardat haigõs,
kui sa tõmmatat tõbitsõs,
sullõ säädnü_ks ma sängü säidse kõrra,
käännüq küle kümme kõrra,
sullõ veenü_ks ma vettä viisi kõrra!
Maamakõnõ, küünü_ks ma sinolt küsümähe,
nõsõ sinolt nõudõmahe:
edi käu-s ma sino käskeh,
joosõ-s sino juhatõh,
maamakõnõ, edi_ks sa minijät meelidsiq,
käski_ks-jalgu ihksiq käreheppi?
Maamakõnõ, küll sa_ks haarat vajja halusahe,
tunnõt vajja tulusahe -
saa-i sul minnij meeleline,
käskijalga käreheppi!
Kui olli mina neiokõnõ,
olli kallis kabokõnõ,
lää-s ma kohe kuulõmalda,
tii-s töödä tiidemäldä:
kui lätsi_ks marja mäele,
lätsi pallo palohkahe,
inne lätsi_ks hillä ime mano,
madaluisi maama mano:
"Imekene, kas annat iks mahtu marja minnä,
julgu minnä joovihkahe?"
Maamakõnõ armakõnõ,
lasõ_ks sa minijä meelitset,
võtat kätte käskjala,
küünü-i tä sinolt küsümä,
nõsõ-i sinolt nõudõma -
kõõ lätt iks kulla kuuldmalda,
tege tüü tiidmäldä.
Maamakõnõ, sys sa_ks minno vajja haarat,
vajja haarat, vajja lövvät!
Maamakõnõ, sys iks mu kodo kutsusiq,
sys mu majja manitsõsiq:
kõõ_ks sa kar´a kallutasiq,
Kiräseq keerätäsiq,
olõs´ iks kodo lastasi,
kapo kodo kallutõtasi.
Maamakõnõ, noida olõ-i pappõ pantuisi,
koolipoissa kor´atuisi,
kiä_ks päst iä-elost,
lauhtõlõs [=lahutõlõs] laulatõdu!
SL 1453.
H I 6, 379 (14) < Setumaa - J.Sandra (1894).
Mino kulla maamakõnõ mu armakõnõ,
mino kulla maamakõnõ mu kallikõnõ,
ligi lää sullõ ma, suvilinnukõnõ,
maalõ heidä, maamakõnõ, ma meelimar´akõnõ!
Hallõ olõ-s sul mu ärä anda,
söögi kaolt, maamakõnõ, sul kaupa tetä -
panniq sa paljos paa mano,
liias panniq livva mano.
Kas ma käu-s su käskeh,
ehk astu-s su aieh?
Tahtus sul tuvikõst ärä anda,
pardsikõista ärä panda?
Maamakõnõ mar´akõnõ,
lõikaq sa leib õigusi,
lõikaq koorik kohtusi -
koorik saa siin kobistama,
sisu sääl elätämä!
[V. 6: söögi kaolt - lauliku esituses arvatavasti: s´oogi aolt. -P.H.]
SL 1454.
H, Setu 1903, 39 (20) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).
Maamakõnõ mar´akõnõ,
mille naksi_ks minno andma,
virve naksi_ks mu viina juuma?
Minno annu-s s´ool aastakal,
kihlanu-s keväjäl -
kotoh võinu ollaq kollq suvvõ,
velisih viis suvvõ:
üle lännüq ma_ks suvõ suurõbast,
tõsõ talvõ targõbast!
Kassin olõ ma_ks kangakutaj,
peenikene peelele istja,
syski oll´ mul iks tark talotüü,
oll´ iks arv asklõtüüh:
kuvva tii-s ma kotust kur´astõ,
aja-s ma asõld asutsõhe.
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä:
mille naksi_ks ti minno müümä,
kabo kaupa tegemä?
Küünü_ks ma sinolt küsümä:
miä_ks minost anti,
pall´o rahha pakuti?
Mille_ks mu möiq odavahe,
mille_ks kaupliq kasinahe -
poolõ toobi_ks viina iist,
katõ ollõkanni iist?
Olt iks sa kar´a kasvataja,
eläjide ilestäjä,
härä häälitsejä,
vas´kidõ valitsõja -
inneb võinuq sa_ks Murigõ müvväq,
tennüq sa_ks kauba Kar´asõllõ,
sullõ saanuq sys iks rahha rohkõppa,
saanuq hinda inäbä,
miä sai_ks mu'st noorõst neiokõsõst,
kasujast kabokõsõst!
Minost sai küll iks hinda veitkese,
üldäq võinuq sa_ks hinda inäbä,
kabo- tennüq sa_ks -kaupa korgõppa:
neiol massi_ks mul palõh pall´o rahha,
sarna_ks massvaq sada ruublit,
vere_ks-kipõn viiskümmend,
mass iks mul tuttu tuhat ruublit,
mass iks mul koss kuuskümmend!
Mille_ks mu möiq odavahe,
mille_ks mu kaupliq kasinahe?
Küll haarat iks sa vaja halusahe:
kirä- jää-i sul -kanga kudajat,
märksa tüü tegijät!
Neio koi_ks ma kangit ilosit -
koi_ks ma kangast, kodo kumas´,
tei_ks ma langa, tarõ tõras´;
tei_ks ma langa vasista,
koi_ks ma rõivast ravvast,
tei_ks ma rõivast ilosat,
koi_ks ma kangast kullasta,
rai_ks ma ravvasta rõivast -
sai_ks padi kui papõr,
sai_ks illos´ kui iä.
Selle koi_ks ma rõivast ilosat,
panni kokko paprit:
ese käve mul iks liina, linnukõnõ,
maamakõnõ mar´akõnõ,
tätä käve mul iks turgu, tuvikõnõ,
ese tõi mul iks liinast liinaniidi,
tõi turust turuniidi,
tõi_ks tä kurstõ kumakut,
tõi_ks matso maagõlanga.
Miä tõi tä_ks liinast liinaniidi,
noist koi_ks ma, linnu, linikit;
miä tõi tä_ks turuniidi,
noist haari ma_ks kutaq hammit,
koi katsa nitsega.
Panni_ks kui peeleq peränulka,
ai_ks ma ala aknidõ,
kallist naksi_ks ma kangast kudama,
rauda- naksi_ks ma -rõivast ragoma,
vaski- naksi ma -rõivast valama,
eka olõ-s keldrit kevetska tetäq,
eka olõ-s mul kambrõt kanga kutaq -
neio_ks ma koie ese kotoh,
ese akõndõ alla.
Kyik tulli_ks kavvõst kaema,
kar´usõq tulli_ks kyik kaema,
näüdsigoq nägemä -
eka pelgä-s mul kangas kadõhuist,
illos rõivas imehüist:
koi_ks ma ravvasta rõivasta,
kalli_ks ma koi kaasigõ-linigeq,
koi_ks ma ausaq annihammõq.
Maamakõnõ, mar´akõnõ,
tuu um mul iks pelgü piha pääl,
tuu um mul iks hirmu hiussõh:
neio olõ_ks ma väega noorõkõnõ,
kassuj kar´avitsakõnõ,
neio olõ-i ma viländ vinnünnü,
kabo olõ-i ma viil kavva kasunu,
langaq ummaq mul iks viil latsõsta tettüq,
koi_ks ma kanga kar´usõst.
Kalliq sai_ks n´ooq kaasigõ linigeq,
saiq ausaq annihammõq,
um iks mul näküs näputüü,
um iks mul kinä kirätüü,
neiol iks ummaq siidisõrmõq,
siidi_ks-sõrmõq, s´olkanäpuq:
olõ-i_ks mul rõõnõht rõivah,
lipivahet linikeh,
um iks padi kui papõr.
Armaku-i iks andit andõh,
peläku-i_ks linikit pilluh -
kirst um mul iks täüs kirivit,
vakk um mul iks vastsit rõivit;
eka olõ-i mul asudsõq andõq,
eka olõ-i mul purudsõq puutõq,
kyik umma_ks mul ausaq andõq,
kyik umma_ks mul puhtaq puutõq!
Maamakõnõ_ks mu armakõnõ,
nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ ma_ks sinolt nõudma:
kui tult sa_ks üles hummogult,
varra tult sa_ks innevalgõl,
kedä lääde sa_ks ülest ajama,
kulla lääde sa_ks üles kutsma?
Armas astut iks mu asõmõ viirde,
kulla mino koti mano,
minno lövvä-i sa armast asõmõlt,
eka lövvä-i sa partsi padja pääl -
sääl iks sa ikõt hingetüh,
sääl iks sa kuugut koolussih!
Kedä ajat sa_ks lehmi nüssmä,
kallis karja saatma,
kiä lindas iks su lehmi nüssmä,
kaalus karja saatma?
Ärä nakat iks ti vyyrit võtma,
nakat orje ostma -
maamakõnõ, mar´akõnõ,
nu küünü_ks ma sinolt küsümä:
vyyra_ks tüü võrksappa,
näüdsigo tüü_ks nägüsäppä?
Olõ-i näüdsigoq nägüsäq,
olõ-i vyyraq võrksaq -
näüdsik tege_ks tüüd närinäga,
võõras iks tüüd võtõldõh!
Uma lätsi_ks ma tüühü oigõhe,
keeri tüühü kergehe.
Nu küünü jäl iks sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudma:
eka jää-i sul vii tuujat,
kallist jää-i sul kar´a ravitsõjat,
pikä jää-i sul hoolõ pidäjät,
virka vii kandjat!
Kanna-s ma_ks vett vihanu,
võta-s ma nu pangõ pahanu,
kanni_ks ma vett veeselähe,
piire_ks ma pangiq pehmehe;
käve_ks ma ime käskä pite,
joosi_ks ma ime juhatõh,
tandsõ ma_ks ime tall´tust pite,
käve_ks ma ime käskü pite.
Ime söödi_ks mu sõirasuurmil,
pidi piimäpäälsel,
selle_ks ma sai ilmaillos´,
ilma_ks-illos´, päävävallus´.
Maamakõnõ, mar´akõnõ,
nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudma:
kas um iks sul hallõ andõh,
kallis iks kaupa tetenäni?
Neiol um iks mul hallõ kotost minnä,
kallis iks kotost kaalduda!
Innemb iks puu poolildõ minguq,
kivi_ks kilta kümnehe,
umast ku lää_ks imest eräle,
kandjast kattõ päähä!
Kotoh oll´ mul iks imändä elo,
poodiprovva olõminõ.
Mitte või-i_ks nu midägi tetäq,
kulla või-s ma kohegi minnäq!
Maamakõnõ, mar´akõnõ,
nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ ma_ks sinolt nõudma:
kui tult sa_ks ülest hummogul,
kedä_ks sa käänüt käskmä,
kedä_ks sa saat saatma?
Väü naksi_ks kängi tahtma,
väü naksi_ks saapit sald´ma -
nu nakaq sa_ks kängi käskmä,
nu nakaq sa_ks saapit saatma!
Eka lää-i_ks kängäq käskeh,
saapaq sõnna saatõh -
kängäq viit sa_ks aita orrõ pääle,
saadat iks salvõ veere pääle.
Oo_ks no ulli mino imme,
meeleldä mino memme,
midä nakas´ no_ks ime mõtlõmma!
Noid nakas´ iks tä mõttit mõtlõmma:
ime nakas iks saapit saatma,
juhinahka juhatamma!
Eka lää-s saabas saatõh,
juhinahka juhatõh.
Kui olnu_ks ma kotoh, kullakõnõ,
kui olnu_ks ma majah, mar´akõnõ,
käunu_ks ma, neio, käsku pite,
joosnu_ks ma sino juhatõh!
Neio_ks, ma viirnüq virgastõ,
neio_ks, ma käunuq käbehehe -
käve_ks ma muudsa üle moro,
virgastõ_ks ma vele huuvi pite.
Oo_ks no ulli mino ime -
tuud nakas tä_ks pelgü pelgämmä,
tuud nakas tä_ks murõht murõhtamma:
kolga nakas´ iks kiili kullõmma,
nulga naisi nur´atuisi -
kolk ütel´ iks mu kodo jäävät,
vald vanast minevät.
Tuu_ks ma tiidse, neiokõnõ,
mõistsõ_ks ma, meelimar´akõnõ -
neio_ks ma olli loonatark,
kabo_ks olli kundsõni kavval´ -
kui_ks lasku laadopäiv,
kui_ks tull´ turupäiv,
ese_ks mu laadolõ lask´,
ime_ks mu turulõ tougas´,
lätsi_ks ma liina, linnukõnõ,
lätsi_ks ma turgu, tuvikõnõ -
mano_ks litsiq liina säksaq,
mano_ks tulliq turu säksaq,
minno_ks kulliga kumardiq,
Petseri perüsrikkaq!
Neio, kääni ma_ks kätt andma,
hell´o helli_ks ma sõrmi heitmä,
kyik jäi_ks naaq rikkaq kaema,
jäiq iks kõrgiq kynõlõmma:
"Um iks taa tarka talolatsi,
kadokavval´ imekana -
mõist iks tä ollaq uhkõhe,
mõist kävvüq rikkahe!"
Tuud olnu-s iks sul pelgü sukugi,
tuud sa_ks väega värisnü-s,
et minno jätet iks kodo kullakõist,
umma jätet iks majja mar´akõist!
Esi ma_ks tiidse uma ilo,
armasti esi uma au:
au olli_ks mul muist ausap,
kittü olli_ks mul muist korgõp,
au käve_ks mul üle alõvidõ,
kuuldu_ks mu kumu kuningihe!
Oh no_ks ulli mino ime -
mille nakas´ iks noorõst müümä,
kasinast kauplõmma?
Nii möi_ks mu, noorõ neiokõsõ,
kaubõl´ kar´avitsakõsõ.
Selle_ks ma, virve, viidi:
sunnõ_ks suurilõ rõivillõ,
peti_ks mu pikil rõivil -
suur sai_ks ma suuril rõivil,
pikk sai_ks ma pikil rõivil.
Eka sünnü-i_ks viil sälgä ime hamõh,
ime käüss käe pääle!
Oh iks no ulli mino imme,
meeleldä mino memme -
mullõ saanu_ks viil paiko parebit,
asõmit armappi,
minno_ks petnüq Pihkva säksaq,
kosinuq kunigapojaq!
Neio, ma_ks olõ loonatark,
kabo, ma_ks olõ kado-kavval´:
ese_ks mu koolih koolitõlli,
kirä_ks-mehest kirotõlli.
Saiaq tahtsõ ma_ks puuti istma,
säksa- tahtsõ ma_ks -karbist kaubõlda!
Lasknu-s ma pettä Pihkva säksol,
lasknu-s ma võlssi Võro herräl -
heitnü_ks ma silmä kirä pääle,
sys iks ma kaenuq kauba pääle.
Ese_ks mul oll´ loonatark:
ese_ks kooli koolidi,
pand´ iks minno paprõhe.
Innebä_ks mu müünüq möldrille,
kihlanuq kivipidäjälle -
taha-i ma tetäq talotüüd,
taha-i ma murdaq musta tüüd,
taha-i ma tarõh tallitada,
asõld aiaq anomanulgah!
Ese_ks imega kynõliq -
ese_ks tahtsõ säksast säädäq,
imändäst ehitelläq.
Oh no_ks ulli mino imä,
meeleldä mino memme -
lasõ-s tä säksasta säädäq,
imändäst ehitelläq!
Nu saa ma_ks tark talonaane,
kallis iks saa ma kõrra kandja,
pikä_ks hoolõ pitäj,
kar´usillõ_ks saa perräkaeja,
vyyridõ_ks saa vastavõtja.
Maamakõnõ_ks mu armakõnõ!