22. Tsõdsõlõ. B.(Sajapäeval.)

SL 1494.
H, Setu 1903, 51 (24) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
ese olõt sa_ks sirgõ sysar,
ese olõt sa_ks meelimar´akõnõ!
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä:
kui kuuli_ks mul kos´aq käüvät,
kui kuuli_ks mul viinaq veerivät,
sinnä tulnuq sa_ks ütes tunnikõsõs,
astnuq iks aost veitüst -
sinnä tulnuq sa_ks märko märkmä,
kulla tulnu_ks kokko kynõlõmma,
sys naanu-s ese andma,
vell´o naanu-s viina juuma!
Kyik iks sugu suurustõlli,
kyik iks võsa võimustõlli.
Selle nu_ks mu sugu suurustõlli:
ese jõvva-s turuh tun[n]istõllaq,
alõvah arvõllaq.
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
ülä saa ma_ks kodo, kullakõnõ,
kasa saa_ks kui majja, mar´akõnõ,
säält iks ma lasõ laado pääle,
säält tulõ ma_ks turgu, tuvikõnõ,
tulõ_ks üläga mõlõbaq,
kasaga katõkese,
sinno naka mi_ks turuh tunnistamma,
ese jätä-i hõimu unõsihe,
kasvataja no_ks hõimu kaotsihe!
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
ese olõt sa_ks sirgõ sysar,
ese olõt sa_ks meelimar´akõnõ!
Esel olõ-i_ks säidse sysard,
olõ-i kuut kullakõist,
mitu olõ-i täl meelimar´akõist -
üts olõt sa_ks sysar ütsäst,
kats olõt sa_ks kätt katsast.
Sinno_ks mi turuh tunnistõllõ,
alõvah arvõllõ,
lasõ_ks mi mano laado pääl,
touka mano turu pääl,
sääl iks mi vii viina mano,
sääl iks mi otsi ollõ mano.
S´oost olõq nu_ks terveh, ait´umma:
mullõ sa_ks saaja kaalduq,
kabolõ sa_ks saaja kaalduq!
Siiä astõq sa_ks kygõ aiksappa,
valiq kykõ varahappa.
Selle astõq sa_ks kykõ aiksappa,
valiq kykõ varahappa:
ime mul iks oll´ väega vana,
kandja oll´ kado-vana,
umma olli_ks tä töödä orjunnu,
umma oll´ tä_ks murõht murdunnu,
vanhuist vaivunnu -
appi astõq sa_ks mino imele,
kalduq appi kandjallõ,
linnu tulliq sa_ks lihho kiitmä,
kalolõ sa_ks perrä kaema.
Kui pandas iks kala katlahe,
kallis olõq sa_ks perrä kaema;
liha- pangõq ti_ks -livvaq ilosahe,
kalalivvaq kallihe!
Üläl umma_ks kyik uhkõq umadsõq,
kasal um iks kyik rikas kallis hõim -
pangõq ti_ks livvaq liina muudo,
taldrekuq tasatsõhe!
Üläl umma_ks kyik uhkõq umadsõq,
eka naa_ks taha-i talo muudu,
eka ihka-i elo muudu,
tahtvaq naa_ks, linnuq, liina muudu,
kallo kaupmehe muudu.
Pangõ_ks Tarto taldrekka,
Riia liudo ilosihe!
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä:
siiä astõq sa kykõ aiksappa,
valiq kykõ varahappa!
Au- tulliq sa_ks -lauda alostamma,
leeme-liudo liigutamma,
au- tulliq ti_ks leibä süümä,
leeme- tulliq ti_ks -livvast võtma -
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma!
Neio näi kui_ks sino tulõvat,
inne meelü-s mino meelekene,
sütü-s mino süämekene!
Külest ütli_ks rahvas külgmätseq,
veerest ütel iks rahvas viirmäne:
"Sullõ_ks hõim saaja lää-i,
kulla hõim kokko lää-i!"
S´oost anna ma_ks teno jumalallõ,
au anna_ks ma maalõ Marijallõ:
kokko tulli_ks mu kutsuduq umadsõq,
aedu armas hõim!
S´oost anna ma_ks teno jumalallõ:
kyik iks nääq astõq ao pääle,
kyik iks nääq tulliq tunni pääle,
aol lasõ-s iks müüdä astu,
tunnil iks müüdä tougada,
kuast iks ma aost arvssi,
kuast iks ma tunnist tuumadi.
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
nii olt sa_ks hüä mino meelest,
kallis mino kaekist,
kui um iks mul uma imekene,
uma um mul iks mar´akõnõ -
nii olt sa_ks hüä mino meelest!
Kui_ks olli ma neiokõnõ,
kui_ks ma kasvi, kabokõnõ,
umalt nimelt minno_ks nimitselle-s,
kutsu-s papi pantust -
kõõ kutsiq sa_ks kull´a tütrest,
mar´a_ks sa latsõst manitsõlliq,
hõiksiq sa_ks hellä nimme pite.
Sedä jõvva-s iks ma iä unõhtõlla,
umast iks meelest minehtädä,
mullani murõhtõlla -
sina olli_ks hüä mino meelest,
kallis mino kaekist!
Kui saa ma_ks naistõ, neiokõnõ,
linikpäähä, linnukõnõ,
sinnä saa-i ma_ks saama sagõhõhe,
astma õgal aol.
Ülä saa_ks ku kodo, kullakõnõ,
kasa majja, mar´akõnõ,
neio, lääsiq ma_ks umalõ meelele,
pääs´o, lääsiq ma_ks umal pääl -
eka tohi-i_ks ma ülältä minnä,
tohi-i kasalt kaalduda.
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
mullõ ti_ks saaja saiq!
Ese ol't sa_ks otsani umanõ,
ese ol't sa_ks sirgõ sysar,
s´ooh ol't sa_ks kotoh kasunu,
neil ol't sa_ks velil vinnünü.
Kotoh um iks küll kuniga elo,
kaubameeste kasuminõ!
Miä või_ks mi võiva tetä -
muudo um meil iks muialõ minnä,
taio_ks tõõsõlõ talolõ
muidõ_ks koto kullõmma,
tõist pereht pelgämmä,
varima_ks ülä vanõbit,
kasa_ks koto kullõma,
kasa_ks pereht pelgämmä.
Üläl iks viis velenaist,
um kuus kodonaist,
säidse_ks sirgõt sysard -
kyiki nu_ks piat pelgämmä,
kulla_ks kyiki kullõmma,
tohi-i_ks synna vasta üldäq,
kulla_ks synna vasta kosta!
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
tsõdsõkõnõ_ks mu kallikõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
mullõ anni sa_ks suurõ üsätävve,
kääniq suurõ käetävve,
mullõ sa_ks hammõ haariq,
kindaq keerätelliq,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma!
Mullõ sa_ks hamõht annu-s,
kindit keerätännü-s -
teilt ma_ks aja-i andit,
kirivit kindit,
ikõ_ks ma uma au läbi,
umma_ks ma kohut kumardõllõ!
Kohus um mul iks kyiki kumardaq,
säädüs iks sälgä painutõllaq.
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oo iks sa es´ki tiidseq:
kirst um mul iks täüs kirivit,
vakk vahtsit rõivit.
Eka tulnu-s puudus puutit,
lõpnu-s iks lõigirõivit:
pikäq umma_ks mul piinüq linigeq,
vakah ummaq mul iks vahtsõq rõivaq,
kirstuh umma_ks mul kiriväq kindaq,
karp um mul iks täüs kalõvaist!
Tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
tsõdsõkõnõ_ks mu kallikõnõ,
üli- olõt sa_ks -hüä mu meelest,
kallis mino kaekist!
Selle olt sa_ks hüä mu meelest,
kallis mino kaekist:
sinol olliq no_ks ilosaq ehteq,
sinol olli_ks kyik vahtsõq valusaq,
ummil iks minno ehtil ehitiq,
vahtsil valmistõlliq,
kaalatsil kabistõlli.
Neio, otsõ ma_ks umastõ käest,
kai hõimult kallilt -
sys saa-s kolgalõ kuuldaq,
veidü veerele tiidäq,
ilm ütel´ iks ese ostõtuist,
viir vell´o tuuduist.
Veidü saa_ks veerele tiidä,
kulla saa_ks kolgalõ kuulda,
kost iks mul ehteq otsiduq,
kaala_ks-helmeq kaeduq.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis iks kavva elämä:
selle_ks virve viidi,
tulliq kos´aq mi kodo -
ilosil sa_ks ehtil,
valusil vahtsil
minno_ks, neio, ehitelliq,
minno_ks, kabo, kabistõlliq!
Turgu_ks lätsi tuhandõlinõ,
vällä sai_ks ma saa[n]dõlinõ,
selle_ks ma, virve, viidi,
selle_ks ma, kulla, kositi.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis kavva elämä!
Sinol oll´ nu_ks sõlg sõgla suuru,
telg oll´ sul iks viie tingä laiu.
Panniq sa_ks rinda suurõ sõlõ -
ütte sai_ks sõlgõ üsätäüs,
katsi sai_ks kiite kaalatäüs.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
mullõ ti_ks saaja saiq,
kabolõ ti_ks saaja kaalduq!
Saja_ks tahtvaq sajaliisi,
kaasigõ_ks tahtvaq kaejit,
ihkasõ_ks ilopidäjit.
S´oost olõ_ks terveh, ait´umma
tsõdsõkõnõ_ks mu armakõnõ,
tsõdsõkõnõ_ks mu kallikõnõ!
V. 116: mullani - J.Hurdal: mullõ anniq.