23. Tsõdsõmehele.(Sajapäeval.)
SL 1495.
H II 4, 61 (21) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko, Ignatsi naine (1886).
Tsõdsõmehekene mu armakõnõ,
tsõdsõmehekene mu kallikõnõ,
s´oost [olõq] iks sa terveq, ait´uma,
terveq hää tegemäst:
kulla tulliq sa ütel kutsmisõl,
ütel sõnasaatmisõl!
Siiä tulliq sa_ks s´oosta tunnista,
siiä astõt sa_ks s´oosta aosta,
kui tulli mullõ_ks peio piiri pääle,
kosilanõ tulli mi kodo.
Nu taha ma_ks kavvõst kaejit,
vao takast vahtjit.
Kui mullõ naaq kos´aq kodo tulliq,
kui mullõ naaq viinaq kodo veereq,
sinno oodi ma keelo kiildmähe,
kaalo vasta kaitsmahe -
sina tulliq iks suur sundjani,
sina tulli_ks kitu kitjäni.
Ehk minno sa_ks suuhu sunnõq,
ehk minno sa_ks arolõ aieq,
ehk minno sa_ks tullõ touksit,
ehk minno sa_ks vette visksit?
Suust olõ-i mul vällä sundjat,
arost vällä ajajat.
Kui mullõ saasõ kuri elo,
kui mullõ kaldu kalg´ elo,
sys iks ma kingi kitjät,
vannu au-andjat!
Tsõdsõmehekene mu armakõnõ,
tsõdsõmehekene mu kallikõnõ!