26. Unonaisõlõ. A.(Pulma kutsudes.)

SL 1499.
H, Setu 1903, 61 (28) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
unonaasekõnõ_ks mu kallikõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä:
minno sa_ks kutsma kutsiq,
minno arvssiq sa_ks aigu viitmä!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ:
eka saanu-s ma kotosta kohegi,
vällä saanu-s ma keerdäq velisist,
kui lasknu-s mu kõrval kyndjat,
minol lasknu-s veerel viirjät:
sysarõ panni_ks hüä käe ala!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
uma mullõ sa_ks tütre ehitelliq,
uma mullõ sa_ks kana kabistõlliq,
pääle ehe_ks ti ette hobõsõ,
panni_ks ti virga vehmrille,
verevillä_ks ti perrä virodiq,
perrä_ks ti kõrbiga kynnõq.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
uma mullõ sa_ks tütre ehitelliq,
ime- sa_ks mullõ -kana kabistõlliq,
uma lasiq sa_ks puja lavva pääle,
kulla panniq sa_ks ette kutsarist,
hiiro_ks ti höste ehitelliq,
umma veiq ti_ks kodo kutsma,
sinnä sai_ks ma synna saatma,
au- lätsi ma_ks -synna andma,
kulla lätsi_ks ma saaja kutsma!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä,
et muqka suurõst suurustõllõ-s,
muqka piä-s ti pikkä vihha!
S´oost olõ_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä:
mullõ anniq sa_ks kõrval kyndja,
mullõ anniq sa_ks veerel viirjä,
uma anniq sa_ks puja ede pääle,
uma lasi_ks sa uh´ahoitja,
uma lasi_ks sa kablakandja,
uma lasi_ks sa piidsapidäjä!
Uma oll´ iks mul vell´o väikene,
matal oll´ tä_ks meelimar´akõnõ,
kaokandja oll´ iks kasinakõnõ -
ull´ saanuq tä_ks hobõsõ-ajaja,
rummal saanu_ks tä roosapidäjä,
kassin saanuq tä_ks kablakandja,
peenükene saanu_ks piidsapitäj!
Au- olõ-i timä -hobõsit ajanuq,
leeme-olõ-i_ks-ratsut liigutannu.
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
kavvõh olli_ks mul kalliq umadsõq,
kavvõh olli_ks mul meelimar´akõsõq,
orga olli_ks sisest otsmine,
mäki_ks vahelt märkmine -
uma saanuq ku_ks vell´o ede pääle,
imelats lavva pääle,
üle naanu_ks mi vii viirmä,
üle naanu_ks mi ojje oidumma,
kohon iks vesi, sääl virotannu,
kohon iks no mägi, ajanu maaha!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
oigõ_ks sai mul uh´ahoitja,
kado- sai_ks no -tarka kablapitäj:
kui_ks mi veeri üle vii,
kui_ks mi oidu üle ojje,
viihi_ks tä maalõ veerätelle-s,
ojah tä_ks maalõ oitõllõ-s.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
kinä oll´ tä_ks kiigalüüjä,
priski olli tä_ks pillipuhkja.
Kui lätsi_ks mi kolka kutsma,
viirde lätsi_ks mi synna viimä,
müüdä lätsi_ks mi küläst kümnest,
müüdä sai mi_ks saasta talosta,
kui näiq iks mi müüdä minevät,
kui kuuli_ks mi kavvõh olõvat,
vällä_ks tull´ kümme küllä,
vällä_ks sai sada tallo.
Unonaasekõnõ no_ks mu armakõnõ,
kyik kaaldu_ks no mõrsjat kaema,
kosituta no_ks tulliq kullõmma,
esi_ks nääq hinele kynõliq,
mar´a_ks nääq hinele manidsiq.
Kui kuuli_ks nääq kavvõh tulõvat,
nurmõ kuuli_ks mu otsah olõvat,
mõtliq nää_ks sõa sõitvat,
vinne mõtliq nää_ks väe veerüvät.
Latsõ_ks saistiq saiballõ,
lätsi_ks kullaq korgõhe.
"Eka_ks tuu sõda sõida-i,
eka_ks veeräq vinne vägi,
tuu_ks meele päivä nõsõs,
astus ao veerekene!"
Esi_ks jäl hinele kynõliq,
mar´a_ks hinele manidsiq:
"Eka_ks tuu päivä nõsõ-i,
astu-i ao veerekene -
veretäs iks tuu neio verrev küpär,
paist iks kaal kumakinõ,
lavvarätt iks langasinõ!"
Tii_ks triksõ, palo paugi
mi_ks sõnni sõidakit,
mi_ks ruuna rutakit.
Utsu lei_ks orastõnurmõq,
savvu_ks leiq saarõ veereq.
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
nu küünüq sa_ks minolt küsümä,
nõsõ_ks minolt nõudma,
kiä_ks ratso ehitelli,
kiä_ks varsa valmistõlli?
Tuu_ks tekk´ sino poigo,
kallis iks sino kanakõnõ,
mino_ks oigõ unopoig,
meelest iks meelimar´akõnõ!
Mullõ tä_ks ratso ehitelli,
mullõ tä_ks varsa valmistõlli,
siididse_ks pand´ hobõsõsilmäq,
ratso_ks kabjaq kalõvatsõq.
Tii_ks trikse jala all,
palo_ks paugi jala all.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
nu painu ma_ks sinno pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile synolõ:
mino kutsiq sa_ks kodo kutsma,
siiä arvssi_ks aigu viitmä,
umma_ks ma miilt meelütämmä -
umma_ks käu ma ello essüteh,
kabo käu ma_ks ello kaotõh.
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
minno olt sa_ks ammuq siiä uutnuq,
s´oolõ olõt sa no_ks talolõ tahtnu!
Selle olt sa_ks ammuq siiä uutnuq,
s´oolõ olõt iks talolõ tahtnu:
külmäst ummaq no_ks küdüseq lännüq,
vanast um iks no liha valõhunnu,
kana- um no_ks -liha kalõhunnu!
Aho olt sa_ks kütnüq aiksahe,
sau olõt iks sa ammu vällä saatnuq,
sau um no_ks lännü, lämmi jäänü.
Unonaasekõnõ mu_ks armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
minno sa_ks söödit, mina sei,
minno sa_ks joodit, mina jõi!
Tuud naaku-i sa_ks suurõst suditamma,
naaku-i pikält penätämmä -
sino sei_ks ma lavva lagõhõst,
livva sei ma_ks liia paljast!
Selle sei ma_ks lavva lagõhõst,
livva sei ma_ks liia paljast:
siiä tulli mi suurõlla summalla,
paha- tulli_ks mi -pall´o rahvaga.
Selle sei mi_ks lavva lagõhõst,
livva sei mi_ks liia paljast:
meid olli_ks küll neli neitsükest,
meid olli_ks küll viis virvekeist,
kollq oll´ mul iks hobõsõ-ajajat,
kats oll´ mul iks kablakandjat.
Selle sei mi_ks lavva lagõhõst,
livva sei mi_ks liia paljast:
kotost tulli_ks ma, tsirku, söömäldä,
mari, tulli ma_ks üvä maitsmalda,
lõivo, tulli_ks ma ilma lõunõlda -
ime lää-s no süük süämehe,
ime vao-s juuk varbibe.
Sino läts iks süük süämehe,
sino vajju no_ks juuk varbihe.
Unonaasekõnõ mu_ks armakõnõ,
siih iks ma sei süämehe,
siih iks ma jõi julgõhe!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
mitmõlt olli_ks rinnalt miilivvaq,
katõlt olliq no kõrralt kalalivvaq,
minno_ks sa kohvil kostidiq,
pi[i]tnällä_ks sa peiq üleväh.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
südi olliq sa_ks minno süütmä,
julgõ olliq sa_ks minno juutma,
setä jõvva-i ma iä unõhtõlla,
umast jõvva-i ma meelest minehtellä!
Suurõ_ks ma tii sullõ hoolõ,
suurõ_ks hoolõ, raha raisu,
pall´o panni_ks kullu kutsma,
miä laodi sa_ks meele, mõrsjallõ,
kuludiq kositullõ.
Ago anguq no_ks sullõ asõmõllõ,
sinnä_ks päiv pääle panguq,
kost iks meele raha raisksiq,
kost iks kulda kuludiq!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä!
Nu painu ma_ks sinno pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile synolõ:
sino hoiji_ks ma rahadsõ lavva,
pääle võiji ma_ks räti präänikatsõ,
sino võiji_ks ma valgõ vajaräti,
pöörelitse_ks su pühäseräti,
kir´olitsõ_ks su kibotaräti.
Setä_ks ma painu pallõmma:
mõtsa mingu-i ti ala mõskma,
mingu-i sa ojja huhtma!
Kollq um iks teil kaivo kotoh,
viis um teil iks kaivo velüsih,
vann um iks vasinõ morol,
tuubri um teil iks kullanõ kotoh -
vesi tuu_ks ti kuldatuubrihe,
valagõq ti_ks vaskivanni sisse,
mõskõq ti_ks umah mõisah,
huhtkõ_ks ti umih huunih!
Kui lääde ti_ks mõskma mõtsa ala,
kui läät ti_ks kolkma kunnu ala,
mõskminõ lätt iks mõtsa pite,
kolkminõ lätt iks kundu pite,
sääl mõtlõt jäl iks minno mõskõh,
ütlet ullist huhtõh -
neio saa sys iks ello ikutsõhe,
neio saa sys muudo murrõhe!
Kui_ks kolgat umah kotoh,
mõsõt iks umah mõisah,
minno mõtlõt iks umah mõisah,
kullakõnõ umah kotoh,
sys saa ma_ks ello ilosahe,
sys saa ma_ks muudo muutsahe!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oo_ks ma ette tiiäsi,
kabo_ks, ma ette kavatsõsi,
olõs´ tiiäs´ iks mu hellä hingekene,
mõistasi_ks mu mõro meelekene,
n´ooq jätäsiq joogiq jutusõst,
n´ooq jätäsi_ks iloq immest!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
säläst iks ajasi s´oo särgi,
säläst iks ajas´ mõrsja särgi,
pääst viskasi verevä kübärä,
ajasi_ks ma sälgä neio särgi,
panõsi ma_ks päähä neio räti!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
mitte või-i_ks ma midägi tetä -
ärä mul iks minnäq Eessu isitülle,
ärä mul iks minnäq Lo[o]ja luudullõ!
Oh iks minno neiokõist,
minno_ks meelimar´akõist!
Tuud iks ma ikõ, neiokõnõ,
kahitsõllõ, kabokõnõ:
ese nakas´ iks noorõst andma,
vell´o viino juuma!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
sina olõt iks tütärde imä,
kanasidõ sa_ks ol't kasvataja -
nii teku-i sa ummi tütrille,
kallis teku-i sa ummi kanasillõ!
Oo_ks no ulli mino ime,
meeleldä no_ks mino memme!
Ime tei mul iks väega ilotuhe,
kandja tei_ks kogoni kur´astõ:
nakas´ iks latsõst laaditamma,
kar´usõst kabistamma!
Miä või ma_ks võiva tetäq -
ime lasõ-s viländ vinnüdä,
kavva lasõ-s kotoh kasuda!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
nii teku-i sa ummi tütrille,
kallis, teku-i sa ummi kanasillõ:
suuril naaku-i sa rõivil sundma,
pikil naaku-i sa rõivil pidämä,
angu-i sälgä sa ime hamõht,
ime angu-i käüst käe pääle!
Kui annat sa_ks sälgä ime hammõ,
uma panõt sa_ks käüse käe pääle,
suur saa tä_ks suuril rõivil,
pikk saa tä_ks pikil rõivil,
külä nakas sis tükmä tükü pääle,
vald nakas sis kaema var´o pääle -
ilma jäät sa_ks umast tütrest,
kallis jäät ilma umast kanasõst!
Kõõ lasõq sa_ks pitäq latsõ muudo,
lasõq sa_ks ollaq ulli usku,
sys um sul iks käeh käskjalg,
sõrmil um iks synakullõja,
kallis um sul iks kangakutaj,
armas iks kanga alostaja.
Unonaasekõnõ_ks no armakõnõ,
usust võta_ks mu oppaminõ,
kõrda panõ_ks mu kynõlõminõ -
s´oo ma sullõ_ks oppa uma läbi,
arvo anna ma_ks arma läbi!
Kui nakat sa_ks latsõst laaditamma,
kar´usõst iks nakat kabistamma,
veidü saa tä_ks nätäq neio ello,
kasinahe kabo ello.
Nii teku-i sa ummi tütrille,
kallis, teku-i sa ummi kanasillõ!
Oh iks no ulli mino ime,
meeleldä_ks meelimar´akõnõ -
selle nakas´ tä_ks latsõst laaditamma,
kar´usõst kabistamma:
kolga nakas´ iks kiili kullõmma,
valla_ks suid sorõhit!
Nu painu ma_ks sinno pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile synolõ:
kolga naaku-i sa kiili kullõmma,
valla naaku-i suid sorõhit!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
kui um iks tä kotoh, kullakõnõ,
majah um tä_ks, meelimar´akõnõ,
kotoh um iks kodo ilo,
tarõh um iks tarõ ilo,
um iks kullus´ umah kotoh,
ausa_ks ese aida man.
Kui_ks saa ülä kodo,
kasa_ks majja, mar´akõnõ,
saa-i kullus´ ülä kotoh,
ausa_ks kasa aida man.
Kotoh iks aita asti,
kotoh iks keeri keldrehe,
kaksi_ks kalla katusõst,
võti_ks havvõ hannakõsõ,
võti_ks säre säläkese,
lõiksi_ks liha lipsokõsõ -
ime_ks kellegi ütle-s,
kallis iks kellegi kaibõllõ-s,
ütel´iks kur´a kuts´a pääle,
ütel´iks tikõ tiid´o pääle.
Mitte või-i_ks no midägi tetäq,
kulla või-i kohegi minnä -
minnä tulõ mul iks ese antullõ,
vell´o minnä viina juudullõ!
Unonaasekõnõ_ks mu armakõnõ,
Unonaasekõnõ_ks mu kallikõnõ!