27. Unonaisõlõ. B.(Sajapäeval.)

SL 1500.
H, Setu 1903, 436 (17) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Unonaasekõnõ mu armakõnõ,
sullõ_ks ma, neio, jalga kumarda,
sullõ, mari, maalõ heidä,
pääle naka ma kõrrast kynõlõmma,
arvo vällä andma!
Ait´umma_ks, olgõq terveq,
terveq hüä tegemäst:
kui kuuliq sajaq saavat,
vetserkaq veerüvät,
tulliq saaja minolõ,
kalduq saaja kabolõ!
Kui_ks ma olli neiokõnõ,
kui_ks neeq kosjaq kodo tulliq,
mullõ viinaq kodo veeriq,
naksiq sajaq saama,
joogiq juundõ minemä,
küläst iks ütel´ külgmäne,
veerest rahvas viirmäne:
"Eka sullõ kiäki saaja tulõ-i,
kabolõ saaja kallu-i -
kyik sugu suurustõllõs,
kyik võsa võimustõllõs!"
Olõ-i õigõ, kui ülti -
eka mul sugu suurustõllõ-i,
eka mul võsa võimustõllõ-i,
kyik iks tulliq saaja minolõ,
kalduq saaja kabolõ!
Unonaasekõnõ mu armakõnõ,
oh neid iks kurje kolga kiili,
valla suid sorõhit!
Kolk iks kur´astõ kynõli,
viir veeräht´ vihasahe:
"Teil iks sugu suurustõllõs,
teil võsa võimustõllõs!"
Esi_ks tiiä ma, neiokõnõ,
tiiä, meelimar´akõnõ:
eka sugu suurustõllõ-i,
eka võsa võimustõllõ-i!
Meil iks om sorrõ sugu,
sorrõ sugu, võrgas võsa,
meil taht sugu sorahõlla,
ütehkuuh kul´atõlla,
eka tükü-i tülü pääle,
taha-i minnä taplõmahe,
sündüs ütte ilolõ,
lasku[s] ütte laulõmahe.
Unonaasekõnõ mu armakõnõ,
kui mullõ saaja saa,
kabolõ saaja kallus,
s´ookõsõ ma sinolõ ütle,
s´oo, mari, manitsõllõ:
esi olõt sa selge synolõ,
olt kõva kynõlõmma -
lasku-i synnoga sõimada,
lasku-i laita lauluga!
Olõ-i ma neio sõimatav,
imelats laidõtav,
olõ ma neio kitetäv,
armas au-antav!
Unonaasekõnõ mu armakõnõ,
nu_ks kullõq mu kumardaminõ,
miilde panõq pallõminõ!
Siiä tulõ hot´ ülä hõim,
kalduq kasa sugulasõq,
agu nääq ajavaq sõimlõmma,
sõimlõmma, lõimlõmma,
vasta võtkõq, varbõlasõq,
keerätägeq, kimalasõq!
Lasku-i põlgõq naiokõist,
laitaq imelatsõkõist -
olõ-i ma neio põlõtav,
imelats laidõtav,
olõ neio kitetäv,
armas au-antav
uma ime ümbrellä,
uma kandja kaalah!
Unonaasekõnõ mu armakõnõ,
eka huul´ku-i kitteh,
peläku-i avvu andõh -
olõ neio kitetäv,
armas au-antav!

SL 1501.
H II 4, 63 (23) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko, Ignatsi naine (1886).

Unonaisõkõnõ armakõnõ,
unõnaisõkõnõ mu kallikõnõ,
kõõ käve_ks ma sinnä, käokõnõ,
sinnä lintsi_ks suvilinnukõnõ,
kõõ söödiq sa_ks sõirasuurmil,
kõõ peit iks piimäpäälsil -
suur sai ma sõirasuurmil,
pikk kasvi piimäpäälsil!
Unonaisõkõnõ mu armakõnõ,
unõnaisõkõnõ mu kallikõnõ,
s´oost olõq sa terveh, ait´uma,
terveh hää tegemäst:
mullõ annit sa hammõ aotähe,
linige sa_ks raamadulehe!
Vällä andasõq nüüd ütele aolõ,
silmäpilgul pillutasõq,
syski saa-i tehnu tegijälle,
ait´umat vällä-andjallõ.