32. Ristimäle. A.(Pulma kutsudes.)

SL 1523.
H, Setu 1903, 24 (16) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ristämmäkene,
minno sa kutsma kutsiq ja vasta võtiq!
Kyik kiti_ks kõhnast keväjät,
halvast sedä ajastakka,
sina_ks kitiq keväjät,
avvustõlliq aastakka -
minno arvssiq sa_ks aigu viitmä!
Ku_ks ma tulõ tõõsõ kõrra,
sys tulõ-i ma neil rõivil -
sys liigu_ks ma linalinikel,
vala_ks ma päälä valgõl,
sys tulõ ma_ks üläga mõlõbaq,
kasaga katõkese.
Nu tulli ma_ks neio hulgaga,
veeri siiä viiekesi:
ime panni mu_ks siide sisse,
vanikpäie vaihhõllõ -
ime minno_ks ütsindä lasõ-s,
kandja lasõ-s katõla käelä.
Selle tohi-s tä ütsindä laskõ,
kalduq katõla käelä:
neio olõ_ks ma müüdükene,
kabo olõ_ks ma kaubõldukõnõ.
Selle lasõ-s ime ütsindä,
kandja katõla käelä:
agu_ks saa ma hukka, neiokõnõ,
kao kohe, kabokõnõ?
Ülä pand iks sys rassõ rahamassu,
korgõ kulla-unigo,
tuud jõvva-i mu ese ärä massaq,
veleq jõvva-i_ks poolõni päiväni.
Ristämmäkene,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
minno_ks sa kutsma kutsiq!
Siiä_ks ma tulõ-s söögi läbi,
hobõst aja-s iks ma annõtõ läbi -
neio tulli_ks ma ello essütämmä,
kabo ello kaotamma:
nu saa ma_ks naistõ, neiokõnõ,
linikpäähä, linnukõnõ.
Ristämmäkene, kelle_ks sa süüki säädeq,
kelle_ks sa lauda laitat [?laaditat]?
Eka õs tulõq ma kotosta söömäldä,
lõivo, kotost lõunõlda:
ime keedi_ks mullõ soradsõ pudru,
memme küdsi_ks mesidse leevä.
Suuhõ lää-s mul soranõ pudõr,
minehü-s iks mesine leib!
Süä um iks mul süväste haigõ,
meeli_ks um mul ladvani lahki:
üle_ks meelde minemine,
üle_ks um mul keelde keerimine -
s´oo_ks um mul ese andminõ,
vell´o_ks um viinajuuminõ,
kandja um iks kaubategemine!
Miä_ks või ma võiva tetäq?
Ristämmäkene, mullõ naaku-i süüke säädmä!
Sina_ks söödit, mina sei,
sina_ks joodit, mina jõi.
Tävveq olliq sul iks livvaq, tävveq lavvaq,
tävveq olliq sul iks armaq anomaq,
mitmõlt olli_ks rinnalt miilivvaq,
katõlt kõrralt kalalivvaq,
liialt rinnalt lihalivvaq,
lavva_ks sul vadsolõ vajjuq,
pingiq pitsüq piirakillõ.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
sina_ks no söödit, mina sei,
sino läts iks no süük süämehe,
vajju_ks juuk varbihe!
Mullõ naakõ_ks ti saaja saama,
kabolõ_ks saaja kaldumma!
Kuus võtaq sa_ks kodohoitjat,
viis viikandjat,
kats võtaq sa_ks kar´aravitsõjat;
kodo panõq sa_ks kuldrõngihe,
maja hõpõpandlihe,
kyik panõq sa_ks ussõq ummussihe -
mullõ naakõ_ks saaja saama,
kabolõ saaja kaldumma!
Edo olõt ti_ks hõimu ülebi,
kabol kykõ kallipa -
inne jätä-i_ks maalõ ikmist,
kulla, maalõ kuukmist,
kui võtat iks tullaq, tõotõllaq,
võtat iks astuq, arvõllaq -
sys jätä_ks ma maalõ ikmisõ,
kulla maalõ kuukmisõ.
Kui võta-i tullaq, tõotõllaq,
võta-i astuq, arvõllaq,
sys ikõ ma_ks hingetü[h],
kulla ma koolusih.
Sinno tulõ_ks vaja varahappa,
astus vaja aiksappa:
hummõn lää_ks mi kitu-kerikohe,
astu au-alõvahe -
tulõ_ks sa last laulatamma,
partsi paari pandma!
Sinol umma_ks no silmäq selgepäq,
silmäkolmuq korgõpa,
läbi näe-i ma_ks vesiste silmi,
alt sarno sadõjõstõ -
kas palas iks künnel selgehe,
palas iks vaha valusahe?
Kui pala-i künnel selgehe,
pala-i vaha valusahe,
sys saa_ks mul elo ikulinõ,
kasuminõ kah´olinõ,
sys naka-i viläq vinnümmä,
sys naka-i kari kasuma!
Ristämmäkene,
nu painu ma_ks sinno pallõmma:
olt iks sa naane ynnõlinõ,
kabo kar´a kasvataja,
umma annaq sa_ks ynnõ veidikese,
kar´a-ynnõ kasinahe,
sys naka ma_ks ynnõhna elämä,
nakas kar´a[h] kasuma!
Nu painu ma_ks sinno pallõmma:
mullõ naakõ_ks ti saaja saama,
naakõ_ks hähki tulõma!
Sinnä_ks astkõq ti kykõ aiksappa,
valaq kykõ varahappa,
tulõ_ks sa appi mu imele,
kaaluq appi kandjallõ!
Ime olõ-i mul saajo saatnuq,
eka olõ-i tütrit ehitännü:
edimäne ma_ks olõ ehitellä,
vanõmb lats valmistõlla.
Kyik um mul iks kirst säädmäldä,
vallalõ_ks kyik vahtsõq rõivaq,
pikäh iks piinüq linikeq,
kindaq kimpo köütmäldä,
kapuda_ks paari pandmaldaq,
andõq umma_ks viil arvamaldaq,
kaasikillõ kaemaldaq.
Sinno ma_ks painu pallõmma:
sinnä_ks astuq sa kyigõ aiksappa,
vala_ks kykõ varahappa!
Keräq panõt sa_ks kirjä pite,
määdsäq panõt sa_ks märko pite -
kui_ks ma saa ülä kodo,
viiä kasa velisille,
kui_ks tulõ puulpühä,
saa sanna-aokõnõ,
ülä nakas iks sanna saama,
kasa nakas iks sanna kaldumma,
aigu anda-i_ks vallalõ arotaq,
keräst lasta-i_ks vallalõ kiskuq -
kerä võta_ks su kirjä pite,
määdsä võta_ks su märko pite,
sys naka-i pereh penätämmä,
sysarõq sõimamma:
eka ei viidäq ma aigu kirstu man,
kallist aigu karbi man!
Ristämmäkene,
nu painu ma_ks sinno pallõmma:
ärä jätäq sa_ks saaja tulõmalda,
armas astmalda!
Nu painu ma_ks sinno pallõmma:
sullõ ma_ks teie suurõ tüü,
suurõ_ks tüü, suurõ hoolõ -
sino võie_ks ma vahadsõ lavva,
pääl räti prään´katsõ,
sino võie_ks ma Tarto taldrekuq,
võie Võro võilivvaq,
kir´olitsõ_ks ma kibotaräti,
joonilitsõ_ks ma jumaldõräti,
klaasi_ks ma kulladsõ kuludi,
hõõri pikri hõbõhõtsõ.
Ärä angu_ks sa ullõlõ huhtaq,
angu-i_ks latsilõ mõskõq -
ull´ iks otsani hukkas,
latsõ_ks otsani laotasõq!
Mõskaq vii_ks sa tuuhu mõisahe,
huhtaq tuuhu huulitsahe,
koh iks imändäq eläseq,
suurõq säksaq saistasõq:
imändä_ks huhtvaq ilosahe,
valgõhe vajarätiq!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma -
sullõ ma_ks teie suurõ hoolõ,
suurõ hoolõ, raha kulu:
minno_ks sa kutsma kutsiq,
minno_ks sa vasta võtiq,
umma tulli ma_ks miilt meelütämmä,
umma süänd sütütämmä!
Nu painu ma_ks sinno pallõmma,
heidä hellile synolõ:
kuast saani_ks ma, neio, kositi,
virve viinaq juudi,
eka lää-s iks mul süük süämehe,
lää-s juuk varbihe -
neio kuivi_ks kui kadajakõnõ,
lõppi_ks kui lõhmuspuukõnõ.
Ime hoie_ks minno erähuunõhe,
kaidsi eräkambrõhe,
minno piä-s timä perre man,
ravidsõ-s rahva man -
eräl ma täl inämbä söövät,
kambrõh söövät katõvõrra.
Eräl oll´ iks mul ikku inäbi,
silmävett viievõrra -
kuu(s) sei ma_ks ütte kulatskit,
päävä sei ma_ks ütte präänikat,
tuudki ma_ks latsilõ laodi,
kaki külä kar´usillõ!
Eka jõvva[-i] ma_ks ikkõq neio ello,
neio muudu murõhtõllaq!
Edo oll´ taa_ks illos´ neio elo,
kallis kabo kasuminõ -
nii oll´ iks illos´ neio elo,
kallis kabo kasuminõ:
sinililli liiva pääl,
tulililli toomistuh,
illos´ oll´ taa_ks upin uiboh,
verrev mari vislapuuh.
Neio ütli ma_ks umalõ velele:
"Illos´ võtaq sa_ks upin uibost,
verrev mari vislapuust,
ubinat nakaq sa_ks oitamma,
verevät iks no marja müümä,
minno jätnüq sa_ks kodo kullakõst,
jätnüq majja mar´akõist!"
Ristämmäkene_ks mu armakõnõ,
mullõ nakaq no_ks saaja saama!

SL 1524.
H, Setu 1903, 430 (14) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Ristimäkene mu armakõnõ,
ristimäkene mu kallikõnõ,
mano lää_ks, meelimar´akõnõ,
kottallõ saista, kullakõnõ,
mano lää, sys maalõ heidä,
kottallõ saa, jalga kumarda!
Ristimäkene mu armakõnõ,
kui mullõ nuuq kos´aq kodo tulliq,
kui mullõ nuuq viinaq kodo veeriq,
ese nakas´ andma,
kandja nakas´ kabistamma -
kolga naksi kiili kullõmma,
valla suid sorõhit:
vald ütel´, et vanas jää,
ilm ütel´, et ilotust lätt.
Ristimäkene_ks mu armakõnõ,
ilm tiiä-i mino ikä,
vald tiiä-i mu vanahut!
Esi tiiät ti imäga mõlõbaq,
kandjaga katõkesi -
esi olõt sa vette viijä
ristusku otsma.
Mille tulõ-s mu imme kiildmä,
kandjat vasta kaitsma?
Neio keeli ütel keelel,
neio sulli ütel suul -
üts iks kiil keeleti,
üts iks suu sulõti!
Ristimäkene_ks mu armakõnõ,
ristimäkene mu kallikõnõ,
selle_ks kolka kynõli,
selle_ks viir veerätelli:
olli_ks ma illos´ neiokõnõ,
olli_ks ma kallis kabokõnõ,
sirgõ olli muidõ seäh,
vallus´ muidõ vaihhõl,
olli_ks ma pikk pihukene,
olli_ks ma korgõ kullakõnõ -
selle_ks vald vanast ütel´,
ilm ütel´ ilotust.
Ristimäkene_ks mu armakõnõ,
ristimäkene_ks mu kallikõnõ,
mille_ks ma pia pikäst lätsi,
sedämaid suur sai?
Olli_ks ma imel üts tütär,
käsikannõl kandjal,
minno_ks ime häste hoiji,
minno_ks pei pehmehe.
Kui_ks ma olli neiokõnõ,
üles kasvi kabokõnõ,
kulla, käve ti kodo,
mari, käve ti majja,
tulli_ks ma varra hummogult,
tulli_ks ma ilda õdagult -
eka_ks sa minno söömäldä lasõ-s,
lõõvot ilma lõunalda!
Iks minno sa häste hoijiq,
häste hoijiq, vasta võtiq:
minno_ks sa söödiq sõira suurmilla,
peiq piimä päälsillä.
Suur sai_ks ma sõira suurmil,
pikk piimä päälsil.
Selle_ks saivaq sajaq sel suvõl,
kihlaq sel keväjäl.
Ilm või-i nätäq ilosit,
kolk nätäq kullusit,
vald või-i nätäq valusit!
Oh neid kolga kosilaisi,
oh neid nulga nuuri mehi -
kyik iks naaq ihksiq ilosit,
kyik vaidliq valusit,
selle_ks saivaq sajaq sel suvõl,
kihlaq sel keväjäl.
Ristimäkene_ks mu armakõnõ,
s´oo_ks sullõ ette kynõlõ,
mari, ette manidsõ:
kui lää_ks kitu-kerikohe,
kui lää_ks au-alõvahe,
läät last laulatamma,
partsi paari pandma,
umist kaeq silmist selgist,
silmäkulmast korgist -
eka näe-i ma läbi ikustõ silmi,
silmä sarnost sadõjõtsist -
kuis iks palas au-künnel,
au-künnel, vaha valu?
Palas iks künnel ilosahe,
palas vaha valusahe,
sys iks kyigilõ ütle,
mari kyigilõ manidsõ -
sys saa_ks illos´ elämine,
sys saa kallis kasuminõ!
Kui pala-i künnel ilosahe,
kui pala-i vaha valusahe,
sys kellegi julgu-i üteldä -
sys saa iku-elämine,
kammõli[k] kasuminõ!
Sys julgu-i ma imele üteldä,
kandjallõ kynõlgu-i -
ime um mul liia ikunõ,
memme meelepahalinõ,
naaku-i mu imme ikõtamma,
kodovanõbat kurvastamma -
sys tiidkeq mi süämeq,
sys tiidkeq vaiv varbaq!
Ristimäkene mu armakõnõ,
ait´umma_ks, olgõq terveq,
terveq hüä tegemäst!
Mullõ anniq sa armaq andõq,
mullõ anniq kalliq kapudaq,
ütelisi anniq sa üsätävve,
mullõ kääniq suurõ käetävve;
mullõ anna-s alostus-otsa,
mullõ lõika-s lõpõtus-otsa,
mullõ_ks keeriq keskpaigast,
mullõ_ks anniq liinalinigeq,
anniq turust tuuduq!
Kui saa ma, kulla, ülä kodo,
kui saa ma, mari, ülä majja,
eka sedä ma inne päähä panõ-i,
päähä panõ-i, sälgä aja-i,
kui ma keerä ker´kohe,
kui_ks ma astu alõvahe!
Sys iks ma s´oo sälgä aja,
sys iks ma s´oo päähä panõ.
Sys jääs mul miilde mitu aigu,
et su ummaq antuq armuandõq,
ummaq antuq kalliq kapudaq.
Ristimäkene mu armakõnõ,
sullõ_ks ma ette kynõlõ,
sullõ mari ette manidsõ:
sinnä valaq kyigõ varahampa,
sinnä astuq kyigõ aiksampa!
Sinno saa vajja kyigõ varahampa,
astuq sa kyigist aiksampa:
saja tulõ_ks saisma piiri pääle,
kosilanõ kullõlda -
astut sa vasta sajalõ,
kallut sa vasta kaasikillõ,
läät iks imega mõlõmbaq,
kandjaga katõkesi,
ristimäkene mu armakõnõ!

SL 1525.
H, Setu 1884, 70 (15 f) < Kran´tsova k. - Jak.Hurt < Darja Petrovna (1884).

Ristimäkene armakõnõ,
ristimäkene kallikõnõ,
risti_ks-vette veieq väikust,
kui sa kanniq kanasõst,
viiest iks oll´ minnäq üle vete,
kuvvõst minnäq üle kuiva.
Ristimäkene armakõnõ,
ristimäkene kallikõnõ,
agu_ks sul vinnü viis sõrmõ,
agu_ks sul kakõs´ katsi kättä?
Kui sul vinnü viis sõrmõ,
kui_ks kakõs´ katsi kättä,
hiitnü_ks sa vette väikust,
kaivanduhe kasinast -
sys olnu-s sul vaja au-hamõht,
vaja leemeliniket!
Agu om sul hallõ au-hamõht,
hallõ leemeliniket?
Vai om iks hallõ minno,hanikõist,
kallis minno,kanakõist?
Ristimäkene armakõnõ,
ristimäkene kallikõnõ,
kui om sul hallõ hanikõst,
ommõ kallis kanakõist,
ärä sa minno_ks unõhtagu-i,
minno meelest minehtägu-i -
minno nakaq sa_ks kost´ma kutsmahe,
aigu viitmä arvama!
Veedü_ks hõimu minola,
kasinahe kallist hõimu.
Sina olõt iks mu hõimu ülembi,
kabol kykõ kallimbi!
Ristimäkene armakõnõ,
ristimäkene kallikõnõ,
armas om iks minnäq su armulta,
kallis kaala ümbreltä!
Kui tulõ_ks päivä pühäne,
kallus kallis aokõnõ,
kaalu_ks sa minno kaemahe,
neiokõist nägemähe!
Mino tulõ_ks sa imega üteh,
kandjaga katõkesi -
mino olõt iks ime armulinõ,
kandja kalli sõnalinõ!

SL 1526.
H, R 1, 21 (6) < Setumaa - Jak.Hurt (1872 ja 1880 vahel).

Ristemäkene armakõnõ,
ristemäkene kallikõnõ,
sullõ oiu_ks ma olgõ nõalõ,
kallu kaala ümbrelle!
uurta naka_ks ma süüdü ütlemä,
kalgõ süüdü kaibama:
mullõ sa_ks teieq üle meelde,
teieq kogoni kur´astõ -
anni_ks söäme esele,
anniq kari kandjallõ,
käsi_ks sa müvväq neiokõist,
kaubõldaq kabokõist!
Ristemäkene armakõnõ,
ristemäkene kallikõnõ,
suurõ_ks ütle ma süü sino pääle,
pahameele parhilla:
mille käsiq sa_ks müvväq neiokõist,
kaubõldaq kabokõist?
Suurõq ütli_ks sa noorõmbaq sõsarõq,
targaq tasadsõq hiusõq.
Ristemäkene armakõnõ,
ristemäkene kallikõnõ,
suurõq hot´ olliq mu noorõmbaq sõsarõq,
targaq tasadsõq hiusõq,
toda sa_ks pelgü pelänü-s,
toda murõht murõhtanu-s,
et jäänü_ks ma kodo,kullakõnõ,
jäänüq majja,mar´akõnõ!
Ristemäkene armakõnõ,
ristemäkene kallikõnõ,
sinolta_ks ma küünü küsümä,
sinolta nõsõ nõudõma:
kas om iks sul hallõ andit,
kallis ummi kaputit,
vai om iks sul hallõ neiokõist,
ommõ kallis kabokõist?
Ristemäkene armakõnõ,
kui veiq sa_ks vii-kerikohe,
risti- lätsi_ks -usku otsima,
viiest oll´ iks minnä üle vete,
kuvvõst minnä üle kuiva -
minno_ks sa ojja uputanuq,
minno vette visanuq,
sys ajanu-s ma sinolt auhamõht,
küsünü-s leemeliniket!
Ristemäkene armakõnõ,
kui olõ-i sul hallõ auhamõht,
hallõ leemeliniket,
sys om iks hallõ hanikõist,
ommõ kallis kabokõist.
Ristemäkene armakõnõ,
ristemäkene kallikõnõ,
ärä sa_ks osja unõhtagu-i,
umast meelest minehtägu-i:
minno naka_ks kost´ma kutsma,
aigu viitmä arvama!
Ega olõ-i mul pall´o umatsit,
pall´o ka(a)bol kallist hõimu -
sina olõt mu hõimu ülebi,
kabo hõimu kallipa!

SL 1527.
H II 3, 77 (69) < Hilana k. - H.Prants < Vasila Taarka (1889)

Mino kulla ristämäkene, mu armakõnõ!
Kotoh, r., läpe-s ma liniket kuivada,
lavvarätti, r., läpe-s ma panda tahenõma -
umma kodo, r., panõq sa kuioma,
umma tarrõ, r., panõq sa tahenõma!
Mino kulla ristämäkene, mu armakõnõ,
mino kulla ristämäkene, mu kallikõnõ!
Sullõ kallu, r., ma kaala ümbrele,
sullõ oiu, r., ma olgõ nyalõ!
Kabol oll´, r., nu kavvõst tulõminõ,
üle vete, r., oll´ nu viirmine,
pall´o oll´ nu, r., meil ohtu ojjõ pääl,
pall´o oll´ nu, r., vika vete pääl:
kävvüh kuluhtuq är, r., rattaq ravvadsõq,
kävvüh kuluhtuq ar, r., vakriq vasidsõq.
Mano panni ma, r., hulga hoitjida,
katõsa panni ma, r., peräh-kaejada:
meelel tahtsõ ma, r., merde minnä,
süämel tahtsõ, r., minnä suurdõ vette.
S´oo ma, r., kõrralda kynõli,
juttu ma, r., as´anda ai:
võeta-i nu, r., merde meelelitsi,
süämelitsi nu, r., võeta-i suurdõ vette -
merel, r., meeleldä eläseq,
süämeldä, r., suurõh viih.
Lätsi ma, r., lainõhtõ sisse,
vaenõ sai, r., vessi vaihõlõ:
kirst viiäs, r., mul müüdä kerikut,
annivakk, r., müüdä alõvat,
ussõ saa, r., ma umist umatsist,
vällä, r., umist velitsist!
Viirmä saa-i, r., ma s´ooho kerikuhe,
astma saa-i, r., ma s´ooho alõvahe.
Kirja naka, r. ma siiä kirotama,
naka ma, r., pandma paprõhõ -
inne saa-i, r., ma tiidäq umma koto,
umma majja, r., mar´akõist,
sys ma, r., tiiä terves,
sys ma, r., kuulõ kuulnus!
Lühendus r. on = ristämäkene

SL 1528.
H II 4, 70 (29) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko, Ignatsi naine (1886).

Rist-imekene mu armakõnõ,
rist-imekene mu kallikõnõ,
sinolt ma künnü küsümähe,
sinolt nõsõ nõudmahe:
eelä käveq sa last laalatamah,
pardsikõist sa paari pandmah -
kas palli sul iks künnel selgehe,
vahakünnel valusahe?
Kui pala-s tuu künnel selgehe,
vahakünnel valusahe,
sys saa mul iks elo ikulinõ,
kaasal mul elo kaiholinõ.
Rist-imekene mu armakõnõ,
rist-imekene mu kallikõnõ,
sys lää-i ma kotosta kohegi,
jalga vii-i vällä velisist -
sys osta ma ala or´alisõ,
panõ ala palgalisõ!

SL 1529.
EKS 4° 4, 178 (4) < Setumaa - G.Masing (1869).

Ristämmäkene armakõnõ,
[armakõnõ] ja kallikõnõ,
kui ma_ks viiä ülä kodo
ja kannõta kaasa majja,
kodo jääs iks kirivit mul kirstu täüs,
[jääs] annivaka täüs -
köüdäq sa_ks kindaq kimpu,
kapudaq panõ_ks kattõ päähä,
vöö_ks Riia risti
ja sis kinda kiräq
ja sis koaq kapudaq ülä kodo
ja sis kaasa majja!
Ese_ks tulõ mullõ vasta hiiroga,
lell tulõ_ks linalehega,
kapudaq peät ma kaardõ kirja,
kinda peät ma_ks keriko kirja,
vöö peät ma_ks Riia ristilitse.
No ristämmäkene armakõnõ ja kallikõnõ,
annaq mullõ_ks andis,
panõq pall´o_ks uskvas:
agu ma käu-s sino käskeh,
vai ma astu-s sino aiehna?
Andku-i kuuldaq kolgalõ,
tiidäq hellä velisille!
Kui sa_ks annat kuuldaq kolgalõ,
tiidäq hellä velisille,
kui ma_ks saa ülä kodo
ja kaasa majja,
kui mullõ tulõ_ks kuri ülä kodo
ja viha vele majja,
om mul iks kuri kuuldaq
ja halv nätäq,
kui_ks kolgah kur´otõdi,
kui_ks veereh veerätedi!