34. Ristivelele.(Pulma kutsudes.)

SL 1532.
H II 4, 220 (93) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Ristivelekene sa armakõnõ,
ristivelekene sa kallikõnõ,
sullõ ma jalga kumarda,
mar´a, ma maalõ heidä!
Mullõ nakaq sa saaja saama,
naka_ks sa hähki tulõma!
Nii pall´o_ks mul, näiol, hüvvä hõimu,
kabol iks kykõ kallippa.
Umil tulõq sa_ks hüvvil hobõsil,
umil tulõq sa virgol verevil!
Tuud iks ma pelgü pelgä,
tuud iks ma murõht murõhtõllõ:
ülä saa_ks hõimu üleb,
ülä kutsung korgõp.
Ummil tulõq sa hüvvil hobõsil,
tuli- tulõq sa -virgol verevil,
näio saa_ks sys hõimu ülembi,
näio kutsung korgõp!
Jätku-i_ks sa mullõ tulõmalda,
kabolõ_ks sa kaldumalda!
Pall´o mullõ siiä johus joodikit,
putus viinapruukjit -
kedä ma usu ollõ mano,
kedä ma vii viina mano?
Sinno_ks ma usu ollõ mano,
sinno vii viina mano.
Tuud iks sa pelgü peläku-i,
tuud iks sa murõht murõhtagu-i:
ollõ kutsu-i püttä ots´ma,
viina vaatõ vitsutama -
ollõ kutsu_ks püttä otsa,
viina vaatõ vaihhõlõ,
viina- kutsu_ks -pikrit pidämä,
ollõkanni kandma!
Jätku-i_ks mullõ tulõmalda,
kabolõ_ks kaldumalda,
ristivelekene sa armakõnõ,
ristivelekene sa kallikõnõ!

SL 1533.
H II 4, 218 (92) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Ristivelekene sa armakõnõ,
ristivelekene sa kallikõnõ,
nu künnü ma sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudma:
mille olliq sa kavva kaotsih,
pall´o aigu paossih?
Sinno tõotsõ ma ikkõq kykõ inne,
kulla tõotsõ ma inne kumardõllaq -
nu jäit sa_ks perrä pereht,
taadõ jäit sa talo rahvast.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´uma,
terveh hüä tegemäst:
mullõ tulliq sa_ks hobõsit ajama,
tulliq sa piitska pidämähe,
tulliq sa kaplo kandmahe!
Näio saanu-s iks kotosta kohegi,
vällä ei viirmä velisist -
vell´o hoit´ iks mul ütte hobõst,
ütte kai_ks tä kaarasüüjät.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´uma,
terveh olõq hüä tegemäst!
Nu sullõ_ks jäl jalga kumarda,
nu sullõ, mar´a, maalõ heidä:
mullõ nakaq sa_ks saaja saama,
mullõ nakaq sa hähki tulõma,
tulõq sa kirstu kitmähe,
annivakka avvustama!
Peläku-i_ks kirstu kitteh,
annivakka avvustõh -
kirst um mul iks kuusinõ kotoh,
taba iih hõbõhõnõ,
um iks siseh siidirõivas,
alla kaanõ kalõvanõ!
Kui ti läät ülä kodo,
kallut kaasa vanijallõ,
lasku-i_ks sõnnoga sõimada,
lasku-iq lauluga laita,
peläku-i_ks kirstu kitteh,
annivakka avvustõh!
Inne ei jätäq maalõ ikmist,
kulla, jätäq maha kumardamist -
mullõ sa tulõq, tõotõllõq,
mullõ astuq, arvõllõq!
Kui_ks sa tulõ-i, tõotõllõ-i,
kui_ks sa astuq arvõllõ-i,
sys panõ ma saja saismahe,
kaasigõq panõ kaemahe,
vell´o_ks ma perrä viroda,
sysarõ ma synaga saada!
Mullõ sa_ks tulõq, tõotõllõq,
mullõ astuq, arvõllõq,
sys meelüs iks mu meelekene,
sütüs iks mu süämekene,
ristivelekene sa armakõnõ,
ristivelekene sa kallikõnõ!