36. Langulõ. A.(Pulma kutsudes.)

SL 1535.
H II 4, 216 (91) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Langukõnõ mu armakõnõ,
langukõnõ mu kallikõnõ,
mullõ tulõq sa_ks ette ikkõq,
kottalõ tulõq kumardõlla!
Sinno naka ma _ks saaja kutsma,
mullõ nakaq sa_ks saaja saama,
kabolõ_ks saaja kalduma!
Ese käsk´ kyiki kutsu,
maama kyiki manida.
Tuud iks ti pelgü peläku-i,
tuud iks murõht murõhtagu-i -
ese toosõ mul olut oja võrra,
toosõ mul viina vii võrra,
viländ saasõ mul olut umatsillõ,
viina saasõ veere rahvallõ!
Langukõnõ mu armakõnõ,
langukõnõ mu kallikõnõ,
inne jätä-i ma maalõ ikmist,
kulla ei maalõ kumardamist,
mullõ_ks sa tulõq, tõotõllõq,
mullõ sa_ks astuq arvõllõq,
jätku-i sa mullõ tulõmalda,
kabolõ_ks kaldumalda!
Langukõnõ mu armakõnõ,
langukõnõ mu kallikõnõ!

SL 1536.
H, Setu 1874-1877, nr. 25 < Puugnitsa k. - Joh.Hurt < Usti (1874).

Sullõ lää, langukõnõ, näio, lähkohe,
mano lää ma, meelimar´akõnõ!
Kõõ käve kolga kutsmah,
veereh käve sõnna viimäh,
näiot lävvä-s ma ime iälist,
kapo lövvä-s ime karvalist -
näio löüse su ime näolisõ,
kabo löüse su ime karvalisõ.
Mullõ nakaq sa saaja saama,
mullõ nakaq sa hähki tulõma,
ärä astuq sa appi mu imele,
etsa kaaluq sa appi mu kandjalõ,
mullõ tulõq andit arvamma,
kindit tulõq sa kimpo köütmähe!
Kui ma olli näiokõnõ,
kui ma kasvi kabokõnõ,
näio, koie ma kolmõq linikoq,
katõq koie ma kaasa linikoq -
kyik ummaq vastsõq vallalõ,
pikäh ummaq mu piinüq linikoq.
Mullõ tulõq sa kerrä kerimä,
mullõ tulõq sa määtsä mähkmähe!
Kyik panõq sa keräq kirä pääle,
kyik panõq sa määtsäq märgo pääle -
kerä võta ma kirja pite,
määtsä võta ma märko piti:
näio saa ma suurdõ sukku,
saa ma võsso võrksahe,
ega andaq mul aigu arotada,
aigo ei andaq mul keräst kiskuq,
kerä võta kirja piti,
määtsä võta märko piti.

SL 1537.
H, Setu 1874-1877, nr. 53 < Puugnitsa k. - Joos.Hurt < Usti (1874).

Langukõnõ armakõnõ,
langukõnõ kallikõnõ,
mullõ nakaq saaja saama,
mullõ nakaq sa hähki tulõma
au-olut juumahe,
leemeleibä süümähe!
Au-ollõq tettiväq,
leemeleeväq küdsetiväq.
Esiki sa olõt ollõ kotost,
olõt pruuli pojanaine,
viinameeste minijä.
Hot´ sul om olt umah kotoh,
viina om sul velisih,
siski nakaq saaja saama,
siski hähki tulõma -
ega olõ-i sul au-olut,
leemeleibä velisih!
Kaaluq saaja kabolõ,
astuq saaja armalõ,
langukõnõ armakõnõ,
langukõnõ kallikõnõ!

SL 1538.
H, Setu 1874-1877, nr. 54 < Puugnitsa k. - Joos.Hurt < Usti (1874).

Langukõnõ armakõnõ,
kõõh kolgah kutsmah käve,
veereh sõnna viimäh,
lövvä-s naist õnnõlist,
lövvä[-s] kapo kar´alist.
Su löüse naise õnnõlisõ,
löüse kabo kar´alisõ.
Tuud pelgü sa peläku[-i],
tuud väega värisku[-i]:
om sul rüpüh rüäõnni,
om sul üsäh üsädse õnni,
ülä üldä[s] muidu võtvat,
kaasa muidu kaevat -
üldäs õnnõh võtvat,
üldäs kar´ah kaevat!
Langukõnõ armakõnõ!