41. Rikkallõ ja ilosallõ poisilõ.

SL 1547.
H II 3, 47 (32) < Setumaa - H.Prants (1889).

Sullõ, velekene, ma jalga kumarda,
sullõ tunnõ, v., ma, mari, maalõ heitä!
Sinno tunnõ, v., ma tuhandõ siästä,
sinno salli, v., ma saa vaihõlta:
ärä olõt, v., sa, kallis, kavvõtast,
tulnu olõt, v., sa, hüä, tõsõst veerest.
Herrä näie, v., ma sändse hiusõga,
papi näie, v., sändse palgõga -
olõt sa nu, v., illos´ hiusõlõ,
olõt sa nu, v., paras palgõlõ!
Säläh um, v., sul sinisärk,
maani um, v., sul massakarvalinõ,
pääh um, v., sul kööritü kübärä,
liina lippu, v., um sul vüürätti,
kindaq ummaq, v., sul kerigukirjä,
kaputaq ummaq, v., sul kaartõ kirjä,
jalah umma, v., sul säksa saapaq,
kotaq ummaq, v., sul kuldkundsõga.
Ega sünnü-i, v., sa maad kündmä,
leevämaad, v., sünnü-i sa liitmähe -
sina sünnüt, v., puuti istma,
sina sünnüt, v., nu kaupa kauplõma!
Kulla olõt, v., sa kuhja luuja,
hõpõ olõt, v., sa sarda salitsõja.
Miä kukku, v., nu üle kuh´a,
miä sattõ, v., nu üle sarra,
tuu annaq, v., sa mullõ, mõrsjalõ,
kulla annaq, v., sa mullõ, kositulõ!
(Siin and pallõldav mõrsjallõ rahha ja mõrsja laul edesi:)
S´oo panõ, v., ma tingä tiijüssihe,
s´oo panõ, v., ma marga matussõhe!
Ku lää, v., ma liina, linnukõnõ,
ku lää, v., ma turgu, tuvikõnõ,
ülä anna-i, v., ehk ütte tingägi,
kaasa anna-i, v., ehk kattõ kop´katki,
sys võta ma, v., s´oo tingä tiijüssist,
raha- võta ma, v., s´oo -marga matussõst,
keerä ma nu, v., näio, kerikohe,
astu ma nu, v., näio, altrihe,
panõ ma nu, v., küünelde külele,
panõ ma nu, v., vaha var´olõ.
Olõ_ks nu, v., sa terveh, ait´umma,
ait´umma, v., sa mullõ andmast,
terveh olõq, v., sa hüäd tegemäst!