47. Nekrutile, kes soldatiks ära antud.

SL 1555.
H II 4, 177 (70) < Lobotka k. - Jak.Hurt < Maarja (1886).

Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ,
sullõ lää ma mano, mar´akõnõ,
ligi, suvilinnukõnõ!
Kokko saimõ mi kosidukõsõq,
mõlõmbaq mõrsja-rõivil:
näio olõ ma kosit umma kolka,
viinaq juud umma viirde,
edo olõt sa kosit kuningihe,
viinaq juud Vinnemaalõ.
Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ,
jummal tiid iks jumalakõnõ,
esi tiid iks Issändäkene,
kas saasõ mul kuri umah kolgah,
saasõ vihhas´ umah veereh,
vai saasõ no kuremb kuningil,
vihasõp Vinnemaal?
Kui saasõ kuri umah kolgah,
saasõ vihhas´ umah veereh,
kur´a sys kodolõ kõnõlõ,
viha velele veerädä.
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
kui saasõ sul kuri kunigih,
saasõ vihhas´ Vinnemaal,
kurja saa-i sa kodo kuulutadaq,
vihha kodo veerätädä!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
miä võimõ_ks võivo tetäq,
kua võivo kohe minnä?
Sys hot´ om iks kodo kuus süldä,
vele tarõ viis süld,
ega olõ-i meil hoitu umah kotoh,
olõ[-i] mahtu umah majah!
Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ!

SL 1556.
H III 29, 863 (7) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
lää ma sino lähkollõ,
kallu sino kottalõ,
sinno ma kundsõni kumarda,
maani maalõ varbini!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
edo_ks vai sinno, edo minno,
edo meidä mõlõmbit:
mõlõmbaq olõmõ mõrsjakõsõq
ja kullaq kosidukõsõq!
S´oost om iks meeli paha,
meeli paha, süä haigõ:
minno om iks kosit umma kolka,
viinaq ommaq juuduq umma viirde.
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
viinaq om sul juuduq Vinnemaalõ,
ollõq sul juuduq üle oja,
esi olõt sa kosit kuningihe.
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
miä saasõ_ks nu sullõ, miä mullõ,
miä meile mõlõmbillõ?
Mullõ_ks saa s´oo kitsas kirstukõnõ,
ahtakõnõ annivakk,
sullõ saa_ks s´oo vinne vestikene
ja säksa särgikene,
velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ!

SL 1557.
H III 29, 864 (8) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Velekene armakõnõ,
armakõnõ, kallikõnõ,
neio, lää ma sullõ lähkohe,
kulla, sullõ kottalõ!
Esi olõt sa illos hiussõlõ,
paha-vallus´ palgõlõ:
näie_ks ma sino tulõvat,
imekana kaaluvat,
sino mõtli ma päävä nõsõvat,
ao veere veerivät!
Ega_ks s´oo päivä nõsõ-s,
ao veertä veerü-s,
s´oo paistõ_ks sino palgõkõnõ,
helget´ sino hiusõkõnõ.
Velekene armakõnõ,
armakõnõ, kallikõnõ,
eelä käve ma kolgah kutsmah,
veereh sõnna viimäh.
Müüdä oidu_ks ti uss-aiast,
vääni ti värehist -
sya- olli_ks teil -tõlda uss-aiah,
vainu-vankriq var´o all.
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
mullõ anniq sa raha lugõmalda,
tingä ilma tiidemäldä:
mullõ poodi_ks sa poolõ ruublit,
vis(k)siq viisikümmend!
Velekene armakõnõ,
armakõnõ, kallikõnõ,
kulda olõt sa kuhja luujani,
vasõ sarda salitsõja.
Miä kukku_ks maaha üle kuhja,
sattõ maaha üle sarra,
s´oo anniq sa mino, neiolõ,
kaalutiq sa mino, kabolõ.
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
illos´ om iks sul uiboaid
ja verrev vislapuu-aid!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ!