48. Soldatile.(Pulma kutsudes.)

SL 1558.
H, Setu 1874-1877, nr. 125 < Setumaa - J.Jagomann (1874).

Velekene, sullõ lää_ks ma mano, mar´akõnõ,
v., ligi lää_ks, suvilinnukõnõ,
v., sullõ naka kõrda kõnõlõma,
v., armas juttu ajamahe!
V., olõt sa ar kuninga kullõlnu,
v., olõt sa ar päälikuq pelänü,
v., sinol ommõ olga uttunu,
v., sinol iks pihta pitsünü:
v., mõõka su ola utnu,
v., püssä su piha pitsitänü.
V., tiid tiiät sa jo minnä Riigahe,
v., tiid tiiät sa jo minnä Tallinahe -
minol om iks viid vel´o Vinnemaalõ,
ime- mul iks -kana kavvõmbahe -
v., istuq sa_ks mullõ ede pääle,
v., uhjaq võta_ks umma kätte,
v., sis lää_ks mi kutsma kunigihe,
v., sõtta lää mi sõnna viimähe:
"V., tulõ_ks sa kodo kunigist,
v., päseq sa_ks vällä päälikist!
V., agu sa_ks ostat ette or´alisõ,
v., agu palkat sa ette palgalisõ,
v., agu saat iks sa kodo saja aos,
v., agu tulõt iks sa kodo s´oos tunnis,
v., kui_ks mul astus ette aulaud,
v., leeme-nakas-liuda liikumahe?"
V., ait´uma_ks mul andmast,
v., terve sa_ks höä tegemäst!
V., umma sa kulda kulutanu[-s],
v., umma sa vaskõ vaotanu[-s] -
v., kuld es[k]i kuultu kunigihe,
v., vask´ iks vajjo vanõmbihe!
V. 13. vel´o kk. ja J.Hurdal: vaba; v. 27.: andõmast kk.: andõmahe; v. 31.: kuultu peaks kulutõt [või: kullu - P.H.] olema, mis paremine mõtete järje sisse sünnib.