55. Neiu trotsijale.

SL 1575.
H III 29, 933 (14) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Velekene_ks armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
sullõ taha-i ma jalga kumardada,
meelimari maalõ heitä -
kuri om iks nu sinnu kumardada,
pakan´ sinnu painutada!
Suqka tiiä-i kuigi tetäq,
osi kuigi ollaq -
kas sinnu no ikkõq vai jättäq?
Ilodu no jättäq ikmalda,
kuri no jättäq kumardamalda,
kuri om iks kumardada,
paganat om pakan painutada!
Velekene_ks armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
no_ks ma künnü sinolt küsümähe,
nõsõ sinolt nõudõmahe:
miä sai_ks no sullõ sorimast,
kehväle keelepessmisest?
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
ega lasõ-s süvväq süümaigu,
pitäq lasõ-s perehvaatkat -
leevä- võti_ks sa puuhu -pöörändüse,
leeväkandsu kanglahe,
velekene_ks armakõnõ, v. k.,
minno lätsi_ks sa kolka kynõlõma,
lätsiq viirde veerätämä!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
no_ks künnü ma sinolt küsümähe,
nõsõ sinolt nõudõmahe:
miä sai_ks no sino naar[d]misõst,
kehväle keelepessmisest?
Küll sa_ks kõigilõ kõnõliq,
mõnda värki mõistutõliq:
tarõh ütli_ks sa ollõv häü-hällü,
häü-hällü, kahjokablaq.
Olõ-i õigõ, miä ütliq,
olõ-i kõrrah, miä kõnõliq!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
naane om iks sul naitmalda,
ubasuu ostmalda -
lasõ_ks sa esi naase naidat
ja ubasuu ostat,
velekene_ks armakõnõ, v. k.,
sullõ_ks no saasõ sääne neio,
sullõ no kaalus sääne kabo,
kellel om iks no tarõh häü-hällü,
häü-hällü, kahjokablaq!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
s´oo_ks ma sinolõ ütle,
ütle üte-ainulõ:
ega_ks ma pelgä[-i] naarijit,
karda[-i] keelekandijit!
Müüdä_ks lää ma naarijist,
keerä keelekandijist,
ega_ks ma nõnna alla lasõ-i,
käki-i nõnna käüssehe -
lüü_ks ma kättä kättä vasta,
tõista kättä tõista vasta,
kui lää_ks ma müüdä naarijist,
keerä keelekandijist!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
keerä_ks ma müüdä kittijist,
müüdä lää_ks ma au-andijist,
ärä_ks ma nõna alla lasõ,
käki nõna käüssehe!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
miä anna ma sullõ naarmisõst,
kingi keelepessmisest?
Pütü_ks tulda, tõõsõ tõrva,
kolmanda kuumõ kivve -
selle anna_ks ma sullõ naarmast,
kingi keelepessmäst!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
miä_ks ma anna kittijäle,
anna au-andijalõ?
Kittijäle anna_ks ma kindaq,
au-andjalõ hammõ,
pääle anna_ks pikä linigu -
s´oo anna ma_ks kittijäle,
anna au-andijalõ!
Velekene_ks armakõnõ, v. k.,
no künnü ma sinolt küsümähe,
nõsõ sinolt nõudõmahe:
kas olle_ks sul kuri kullõlda,
olle_ks sul kalgi kannahtada?
Velekene_ks armakõnõ,
velekene kallikõnõ!
Lühendus v. k. on = velekene kallikõnõ.

SL 1576.
H II 3, 51 (35) < Setumaa - H.Prants (1889).

Sullõ tahtu-i, velekene, mul jalga kumarda,
tahtu-i mul, v., mar´al maalõ heitä!
Kuri um jättä, v., iks kumardamata,
pakan´ um jättä, v., iks painutamata -
ärä um iks, v., mul kohus kumardõlla,
vajja um iks, v., mul sälgä painutõlla!
Sina olõt olnu, v., näio naarija,
kõõ põlõt, v., sa põllõpidäjit:
suu um sul, v., põhja luudu,
lõvvaq ummaq, v., sul luuduq lõunahe,
um sul külh, v., suu nigu soel,
um sul, v., kiil nigu Kirepil!
Jalah ummaq, v., sul jakaduq kapudaq,
pääl ommaq, v., sul päädidüq saapaq,
nuuqki ummaq, v., sul küläst küsüdüq,
tõsõst talost, v., ummaq taheduq!
Ku nakat, v., sa naist naitmahe,
ubasuuda, v., sa nakat ots´mahe,
saaguq sa sys, v., santõ sald´mahe,
korjama saaguq, v., sa kotikandjit,
kiä taia-i, v., taarigi tetäq,
mõista-i tä, v., mõskõq anomit,
mõista-i tä, v., mõhõlõ minnäq!
Sys panõt, v., sa piidsa pingi pääle,
roosa panõt, v., sa vaiva vaja pääle,
sys nakat, v., sa ulli oppama,
sys sinno, v., naarguq sada suuda,
tuhat kiilt, v., sinno kergütelgüq!
Miä sullõ, v., ma anna naarijallõ,
miä kingi, v., ma keelepess´jälle?
Pütü anna, v., tuld, tõsõ tõrva,
kolmanda anna, v., ma kuumõ hütsi!
Anna-i ma, v., sullõ tuld ei tõrva -
tõrvast iks, v., viil pall´o tõotõdas,
tulõkõnõ_ks, v., viil muialõ tulõhus -
hussõ sullõ, v., huulilõ visaku,
sisalikuq sullõ, v., keerguq keele pääle!
S´oo sullõ, v., ma anna naarmisõst,
s´oo kingi, v., keelepess´misõst!
Lühendus v. on = velekene.

SL 1577.
H II 3, 49 (34) < Setumaa - H.Prants (1889).

Sullõ tahtu-i, velekene, mul jalga kumarda,
sullõ tahtu-i, v., mul mar´al maalõ heitä!
Kuri um jättä, v., iks kumardamata,
pakan´ um jättä, v., painutamata,
ilodu um jättä, v., ikmata -
kohus um mul, v., är iks kumardõlla,
paras um mul, v., är iks painutõlla!
Mille naariq sa, v., minno. näiokõist,
põliq sa, v., nu põllõpidäjät?
Ütliq sa mul, v., ollõv puja puuh,
ütliq sa, v., ollõv syamehe sõlõ all,
häü-hällü ütliq sa, v., ollõv tarõh,
hällü kablaq, v., ollõv katusõh.
Nu küünü ma, v., sult küsümähe,
nu nõsõ ma, v., sult nõudõmahe:
tuuq mullõ, v., siiä tuu tunni,
annaq nu, v., siiä tuu aigu,
kuna oll´, v., mul poiga puuhna,
kuna oll´, v., mul syamiis sõlõ all!
Susi olt, v., sa suurõlõ suulõ,
kahr olt, v., sa kur´alõ keelele,
lipõ olt, v., sa lajalõ lõvvalõ!
Ma olõ_ks, v., kotost korgõst,
olõ ma, v., majast margatsõst -
sa olt, v., kotusõst kasinast,
olt sa, v., majast madalast:
kodo ülti, v., sul kokko vaovat,
maja ülti, v., sul maalõ sadavat,
Tühäkene, v., sul tallo tükis,
Näläkene, v., sul karõl´ karmanih!
Ummaq sul, v., jalah katskiq kapudaq,
ummaq sul, v., säläh hiival hammõq,
piät sa nu, v., purul kindit,
läät sa nu, v., laonu jalguga.
Annaq nu, v., sa mullõ andis,
pall´o panõq, v., sa uskvas -
agu ma nu, v., vaest iki ilotuhe,
agu ma nu, v., vaest kuugi kur´astõ?
V. 37. ja 38 vaest on = vahest. Lühendus v. on = velekene.

SL 1578.
H II 3, 65 (52) < Hilana k. - H.Prants < Vasila Taarka (1889)

Kuis sa tihksiq, velekene, minnäq talolõ,
kuis sa kõlpsiq, v., minnäq kynõlama?
Muu_ks istõq, v., nu süüki süümä,
pere istõ, v., lõunaht pidämä,
sa lätsiq, v., kolka kur´otama,
lätsiq viirde, v., juttu ajama.
Sul massa-i, v., kodo mu kulda,
elämine massa-i, v., mu ehtit,
sul massa-i, v., lehmä mu lehti,
sul massa-i, v., õhva mu hõbõhõt!
Jalah ummaq, v., sul jakaduq kapudaq,
pääl ummaq, v., sul päädidüq saapaq,
Suust tulõ, v., sul sinine tuli,
kurgust tulõ, v., sul kuvvõkeerulinõ,
suuh võit, v., sul pirda kiskuq,
lagipääh võit, v., lõmma lahkuq,
tühi karõl´, v., sul karmanih,
puudus oll´, v., su pungah.
Käüvät ütliq, v., sa minno turuh toomitsõh,
käüvät ütliq, v., sa minno liinah langatsõh -
kyik um nu, v., mul kotoh koet,
kyik um nu, v., veet umil velisil!
Lühendus v. on = velekene.

SL 1579.
H, Setu 1874-1877, nr. 28 < Puugnitsa k. - Joh.Hurt < Usti (1874).

Velekene armakõnõ,
süü arva suurõ sino pääle,
parahilla ummõ mu miil paha:
edo naariq sa minno näiokõst,
minno laidiq sa imelatsõkõst,
edo ütlit sa hällüh hädälise,
edo ütlit sa kabloh kah´olisõ!
Üläle sa suuhtõ sora[h]ti,
kaasalõ sa kätte kärä[h]ti -
ülä kullõ-s su kur´otamist,
kaasa kullõ-s su keelekandmist.
Vet iks ma sullõ ette puttu,
vai iks ma sullõ jalgo jäi?
Sullõ või-s ma ette puttuda,
sullõ võinu-s ma jalgo jäiäq -
esele ma ette puttu,
imele ma jalgo jäi!