56. Poisile, kes mõrsjale mitte kutsariks ei tulnud.(Pulma kutsudes.)

SL 1580.
H II 4, 222 (94) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ,
sullõ_ks ma jalga kumarda,
mar´a_ks, ma maalõ heidä:
mullõ naka_ks saaja saama,
kabolõ saaja kalduma!
Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ,
ku ma olli näiokõnõ,
kui ma kasvi kabokõnõ,
sedä sa ihksiq ellenäni,
kaieq üles kasvuh:
au- saa ma -hobõsit ajama,
leemeratsot liigutama -
mullõ tulõ_ks sa hobõsit ajama,
leemeratsot liigutama!
Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ,
kyik ütli_ks külest külgmätseq,
ütliq kyik veerest viirmätseq:
"Mille ummaq sul umaq unõssih,
kallis um kyik hõim kaotsih?
Ummaq sul vyyraq võõdõduq,
külest ummaq võetuq külgmätseq!"
Sedä naard´ iks kyik rahvakõnõ,
kyik iks ilm imehtelli.
Näio naksi_ks kui kotost tulõmahe,
kabo, ma kotost kallumahe,
näio, lätsi_ks ma kuumast kumardõh,
palavast painutõh.
Inne naksi_ks ma päivä eht´mähe,
kääni jalgo käng´mähe -
ime sundõ suud mõskma,
käsi jalgo kängiq.
Näio sund´u-s iks suud mõskma,
käänü-s jalgo käng´mä:
näio, olli ma väega ikulinõ,
kabo väega kaiholinõ.
Selle olli ma, näio, ikulinõ,
olli, kabo, kaiholinõ:
näio, olli ma väega noorõkõnõ,
kabokõnõ, ma kasuvakõnõ,
peio anti_ks ma üli-äkitsellä,
panti üli-palavalla!