57. Neiule, kes mõrsja sõber.

SL 1581.
H, Setu 1903, 441 (21) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
sõsarõkõnõ mu kallikõnõ,
sullõ jalga kumarda,
sullõ, mari, maalõ heidä,
pääle naka kõrrast kynõlõmma,
arvo vällä andma!
Kui_ks ma olli näiokõnõ,
üles kasvi kabokõnõ,
suur olli suvinõ sõbõr,
kinä sõbõr keväjäne!
Kui_ks ma suqka kokko sai,
mari, sai tõnõtõsõ mano,
suqka joosiq hüäq jutuq,
kõrda lätsiq kynõlõmisõq.
Üü hot´ otsa kynõli,
päävä viirde veerähti,
ega sa ärä kynõlõ-s,
ütle-s ütele ainullõ.
Kivi oll´ kimmä keelega,
kand kalõ süämega,
sinol oll´ kiil kimmäp,
kannust oll´ süä kalõb:
olliq kivi kinni pidämä,
olli_ks kand kannahtamma!
Sõbrakõnõ, mu sõsari,
sõbrakõnõ, meelimar´akõnõ,
sinno jovva-i ma iä unõhtaq,
ei jõvvaq meelest är minehtäq!
Kui_ks saa ma naistõ, neiokõnõ,
linikpäähä, linnukõnõ,
kui_ks ma piiri Petserihe,
kui_ks ma touka turu pääle,
tulõ_ks mano turu pääl,
astuq mano alõvah,
sys sullõ ütle uma ohu,
uma kah´o kaibõllõ!
Ütle_ks suurõ sõbra läbi,
kalli peräst kynõlõ,
määne um ülä elämine,
kasa man kasuminõ.
Sys iks ma miilt meelütelle,
haigõt süänd sütütelle.
Oh mu suur suvinõ sõbõr,
kinä sõbõr keväjäne,
sinno jõvva-i iä unõhtaq,
umast meelest minehtellä!
Mino_ks elo essütedi,
mino muudo mutitõdi -
setä ei jõvvaq ma iä ikkõq,
kuu-päävä kurvahtaq!
S´oo iks teiq mino ese,
mino ese, mino ime,
mino_ks veleq viimädseq,
sõsarõq katõq-kolmõq:
naksiq minno andma,
kabokõist kallutamma!
Miä_ks või võivo tetäq?
Sünnü-i iäst ese kodo,
viimätsest vele tarrõ -
sünnü iäst ülä kodo,
kaugust kasa kaalalõ.
Uma kodo jääs kost´ma kävvü,
vele tarõ jääs aigu viitä,
sysarõkõnõ mu armakõnõ!

SL 1582.
H, Setu 1874-1877, nr. 23 < Puugnitsa k. - Joh.Hurt < Usti (1874).

Sõsarõni armahõni,
sõsarõni kallikõnõ,
lasõq ma kae meelestäni,
miä anna sullõ armalõ,
kaagutõlõ [?=kallutõlõ] sullõ kallilõ?
Sullõ, näio, anna uma au,
sullõ liida uma leeme!
Peläku-i avvu pitenäni,
kahiku[-i] avvu kandõnani -
ega ei olõq mul au agananõ,
ega ei olõq mul leemi linaluinõ:
au käüse üle alõvidõ,
kittu käüse üle kerikide.
Sõsarõni mu armakõnõ,
sõsarõni mu kallikõnõ!

SL 1583.
H III 29, 924 (9) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
sullõ lää_ks ma, näio, lähkulõ,
kulla, sullõ kottalõ!
Miä_ks ma nu sullõ anna,
kabo, sullõ kaaluta?
Sullõ anna_ks ma uma au
ja liida uma leeme!
Peläku-i_ks mu avvu pitäq,
kahiku-i mu avvu kandõh:
olõ-i_ks mu au alamb muid
ja leemi muist liitetsemb!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
kittu om iks mul üle kerigu,
au üle alõva,
kittu lätsi_ks mul inne kerikohe,
au inne alõvahe!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ!