58. Rikkale neiule.

SL 1584.
H II 4, 224 (95) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
sõsarõkõnõ mu kallikõnõ,
mullõ tulõq sa_ks ette ikkõq,
kottalõ tulõq kumardõllaq!
Sinno tunnõ ma ettetulõkist,
sinno salli ma ettesaakist:
ilosahe sa_ks olt ehitet,
kaunihe_ks olt kabistanuq,
olt iks sa kotost korgõst,
elämisest ilosast.
Ütte um sul sõlgõ üsätäüs,
kattõ helme kaalatäüs,
katõq ummaq sul tsäposkaq kaalah,
kolmõq ummaq keediq kurgu all;
katõ olõt sa tsäposka kakja,
kolmõ olõt sa keedi kulutaja.
Nii pall´o_ks sul, näiol, ehtit,
nii pall´o kabol kaalatsit,
kui esel iks põllupindrit,
vell´ol rüävirgessit -
edo olt sa_ks kotost korgõst,
elämisest ilosast.
Sullõ oppa ma_ks üte oppusõ,
andaq taha ütte tarkust:
ärä sa_ks, näio, nii teku-i,
ärä_ks, uma, nii olgu-i,
kui teie mina, kabokõnõ,
mina, meelimar´akõnõ!
Kui mul iks kos´aq kodo tulliq,
viinaq veeriq velisihe,
sys anni_ks ma kos´aq kodo juvvaq,
viinaq anni vele veerätelläq.
Ärä_ks sa, näio, nii teku-i,
ärä_ks, uma, nii olgu-i -
kui sullõ_ks kos´aq kodo tulõvaq,
viinaq viirdväq velisihe,
sys angu-i sa kosjo kodo juvvaq,
viino angu-i sa vele veerätelläq!
Heidä_ks sa jalga esele,
maalõ sa jalga maamalõ,
kotost lasõq viiäq kos´arätiq,
viinaräti_ks velisist!
Nu kullõ_ks mu kumardaminõ,
miilde panõ_ks mu pallõminõ,
sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
sõsarõkõnõ mu kallikõnõ!

SL 1585.
H III 29, 925 (10) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
neio, lää ma sullõ lähkohe,
kulla, sullõ kottalõ!
Sino tunnõ ma kotost korgõst,
elämisest ilosast.
Kost tunnõ_ks nu kotost korgõst,
elämisest ilosast?
Ütte om iks sul sõlgõ üsätäüsi,
katõq tsäposkaq kaalah,
kolmandaq kuldakeedikeseq.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
esel um iks nu pall´o pindrit,
vel´ol viljävirgessit -
nii pall´o om iks sul, neiol, ehtit
ja kabol kaalatsit!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
eelä käve_ks ma kolgah kutsmah,
veereh sõnna viimäh.
Kolgakõnõ kõik kosju kõnõli,
veeri viina veeräteli:
kõik tahtsõq minnä ti kodo,
veerdäq ti velisihe!
Sada olli_ks nu hobõst saisõmah,
tuhat hobõst tuumatamah.
Sada hobõst nu saisivaq,
tuhat hobõst tuumativaq,
kõik tahivaq minnä ti kodo,
veerdä ti velisihe.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
neid võtku[-i] sa kosju kuul[d]vast,
viinu võtku[-i] velisist!
Kui läävä_ks kos´aq mi kotost,
viinaq mi velisist,
n´oo kosjaq võta_ks sa kodo juvvaq,
viinaq kodo veerätelläq!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
nu astuq sa mino asõmõlõ,
käüq mino käskele(?)!
Tükk jäi_ks tühjä tarrõ,
pala maad parebat,
abaraq jäiväq anomanulgaq,
lakõq jäiväq kõik laudu-otsaq.
Nu_ks kuulõq mu kumardaminõ,
miilde panõq mu pallõminõ,
sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ!