62. Mõrsja ikmised õpetuseks neidudele.

SL 1589.
H III 29, 918 (5) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
sullõ oppa ma üte oppusõ,
taha anda ma tõista tarkut:
pidägu-i sa pikki rõivit,
säädku-i suurõlõ särgile -
pikk saat iks sa pikil rõivil,
suur saat iks sa suurõla särgilä!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
kui olli_ks ma noori neiokõnõ,
kasvi üles kabokõnõ,
kõõ peie_ks ma pikki rõivit,
säie suurõlõ särgile.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
säält iks ma näio nättigi,
kabo kaetigi.
Olli_ks ma ulli op´malda,
nuuri nuum´malda.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
nu_ks kuulõq mu kumardaminõ,
miilde panõq mu pallõminõ!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ!

SL 1590.
H II 4, 228 (97) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
sõsarõkõnõ mu kallikõnõ,
sullõ oppa ma üte oppusõ,
anda taha sullõ ütte tarkust!
Ette tulli_ks sa ilosakõnõ,
mano meelimar´akõnõ -
illos´ olõt sa ilma ehtildä,
vallus´ ilma vanikolda,
kabus´ ilma kaalatsilda,
ilosap iks saat ehtil,
valusap sa_ks saat vanikõl,
kabusap iks saat kaalatsil!
Sullõ oppa ma üte oppusõ,
anda taha ütte tarkust:
ärä hoiaq sa hinnäst hummogulla,
varra hoiaq sa inne valgõt!
Karja läät kui mõtsa kallutama,
kirja läät kui mõtsa keerätämä,
ärä olguq sa kavva kar´a man,
ärä viitku_ks aigu vitsa man,
laulku-i_ks kavva kar´a man,
veerätägu-i vitsa man -
säält iks näioq nätäneseq,
säält iks kaboq kaianõsõq!
Ku_ks ma olli näiokõnõ,
ku_ks ma kasvi kabokõnõ,
et olli_ks ma kavva kar´a man,
viidi ma aigu vitsa man,
kõõ lauli_ks ma kavva kar´a man,
veerädi ma vitsa man,
lätsi_ks laul laant piti,
kuukminõ_ks kundu piti,
mõtsah oll´ iks pall´o mõistjit,
kunnuh pall´o kullõjit -
säält iks ma näio nättigi,
säält ma kabo kaetigi.
Sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
sõsarõkõnõ mu kallikõnõ!

SL 1591.
H III 29, 914 (2) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
neio, lää_ks ma sullõ lähkulõ,
kulla, sino kottalõ,
neio, sullõ_ks ma jalga kumarda,
meelimari, maalõ heidä.
Esi olõt iks sa illos´ hiussõlõ,
paha-puhta palgõga.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
sullõ oppa ma üte oppusõ,
taha anda tõista tarkut:
mingu-i_ks mõtsa mõskmahe,
kunnu alla kolkõmahe!
Mõskminõ lätt iks mõtsa piti,
kolkõminõ lätt kundu piti!
Kui olli_ks ma noori neiokõnõ,
kasvi ime kabokõnõ,
kõõ lätsi_ks ma mõtsa mõskmahe,
kunnu alla kolkmahe -
mõskminõ läts iks mõtsa piti,
kolkminõ kundu piti,
säält iks näiot nättigi,
[säält] kapo kaetigi.
Edo olli_ks ma ulli oppamalda,
nuuri nuummalda!
Esi tahtsõ_ks ma, neio, oppamist,
nuuri tahtsõ ma nuummist.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
nu_ks kuulõq mu kumardaminõ,
miilde panõq mu pallõminõ!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ!

SL 1592.
H II 4, 226 (96) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886).

Sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
sõsarõkõnõ mu kallikõnõ,
sullõ ma jalga kumarda,
sullõ, mar´a, maalõ heidä,
sullõ panõ ma kuus kumaruist,
säidse panõ säläpainahuist!
Sullõ oppa ma üte oppusõ,
anda taha sullõ ütte tarkust:
ärä_ks sa, näio, nii teku-i,
ärä, uma, nii olgu-i,
kui teie ma, näiokõnõ,
teie ma, kassuj kabokõnõ!
Kui ma olli näiokõnõ,
kui ma kasvi kabokõnõ,
tulli ma üles hummogul,
varra inne valgõ'õt,
näio, suie ma pääd suurõh nulgah,
laabõ ma_ks laudu otsah,
ega sui-s pääd sullusih,
kängi-s jalgo käküsih -
säält iks ma näio nättigi,
säält kabo kaetigi.
Ärä_ks sa, näio, nii teku-i,
ärä_ks, uma, nii olgu-i,
kui tei mina, näiokõnõ,
mina, meelimar´akõnõ!
Kui tult iks sa üles hummogulla,
varra inne valgõ'õt,
sugigu-i sa pääd suurõh nulgah,
laap´ku-i_ks laudu otsah,
suiq iks sa pää sullusih,
kängiq jalaq käküsih -
säält ei saaq nätäq näiokõist,
saa-i kaiaq kabokõist!

SL 1593.
H III 29, 857 (4) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
sullõ_ks ma jalga kumarda
ja, mar´a, maalõ heidä!
Ette tulõt iks sa ilosakõnõ
ja var´olõ valusakõnõ.
Sullõ oppa ma üte oppusõ,
taha anda tõista tarkut:
kui tulõt iks sa üles hummogulla,
inne varra valõgõt,
hinnäst hoiaq sa hummogu varra,
varra inne valõgõt!
Kui nakat sa päädä sugimahe,
vahalatva lahutama,
kään´ku-i sa kerko keset tarrõ,
pinki peräpaja ala -
hummogulla_ks hulkjaq kääväq,
inne valgõt vargaq kääväq,
hummogu hukkas hüä neio,
valgõ valusa varastas!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
kui_ks olli ma noori neiokõnõ,
edo olli_ks ma ulli op´malda:
kui tulli_ks ma üles hummogulla,
varra inne valõgõt,
kui naksi_ks ma päädä sugimahe,
vahalatva lahutama,
kääni ma kergo keset tarrõ,
pingi peräpaja ala,
pääle istõ_ks ma päädä sugimahe,
vahalatva lahutama.
Säält iks ma neio nättigi
ja kabo kaetigi!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
kuulõ_ks mino kumardaminõ,
miilde panõq painutaminõ!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ!

SL 1594.
H, Setu 1874-1877, nr. 52 < Puugnitsa k. - Joos.Hurt < Usti (1874).

Sullõ lää, sõsarõkõnõ, näio, lähkohe,
sullõ oppa üte oppusõ,
taha anda tarkusõ!
Sugigu-i pääd suurõh nulgah,
laap´kuq pääd laudu otsah,
viiq sa kerk kelderehe,
viiq vakk va(a)nijalõ,
pääle istuq pääd sugima,
käänäq pääle jalgo kängmä -
ülä kavval´ kaemahe,
ülä vali vahtimahe,
ülä kaes kaartist,
ülä vaht´ var´ost-maad!