65. Neiule, keda mõrsja oma vennale abikaasaks soovib.

SL 1598.
H, Setu 1874-1877, nr. 139 < Obinitsa k. - J.Jagomann (1874).

Sõsarõkõnõ mu armakõnõ,
mullõ tulõ_ks sa ette ikkõ(nõh),
mullõ kottalõ kumardõ(h)!
Naka_ks sa mu velele veerimä,
kalluma ime-mu-kanasihe!
Peläku-i_ks sa sinnä tullõh,
kahiku-i_ks sinnä kaldu(ma)h -
võit iks veerdäq mu velele,
kalduda imekanasihe!
Mullõ anniq sa hüä vüükese,
anni_ks kirjä kerälise:
kullaq olli_ks sul otsa koetu(si),
vasõ_ks viirde valatu(si).
Olõ-i mul kirstuh säänest kirjä,
alla kaanõ säänest karva.
S´oo saa_ks mul vüüs saja päätiq,
katõ kaasigõ ehitäq.
Ait´uma_ks mullõ andmast,
terve(nä) hää mul tegemäst!