66. Neiule, kes kaugelt "kaema" tulnud.

SL 1599.
H III 29, 919 (6) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
neio, lää_ks ma sullõ lähkulõ,
kulla, sullõ kottalõ!
Tuvi, olõt sa_ks ilma tundmada,
kabo ilma kaemada.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
s´oost no_ks olõq terveq,
terveq hüä tegemäst,
et tulli_ks sa kapo kaema,
tulliq neiot nägemä -
kavvõst taha ma kabo kaejit,
kavvõst neio nägejit!
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
mullõ angu-i sa ummi andit,
puutku-i ummi puutit -
esiki sul tulõ vaja andit,
tulõ puru puutil!
Ülä anna-i sul aigu tetäq,
kasa aigu kaeda.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
no kuulõq mu kumardaminõ,
miilde panõq mu pallõminõ!

SL 1600.
H III 29, 920 (7) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
neio, lää_ks ma sullõ lähkulõ,
kulla, sino kottalõ!
Tuvi, olõt sa_ks ilma tundmalda,
kabo pääle-kaemalda.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
sinno tiiä[-i] ma_ks kuigi ikkõq,
kulla sinno kumardada -
kas olõt iks sa kotost korgõst,
elämisest ilosast?
Esi olõt iks sa ilosakõnõ,
var´olõ valusakõnõ,
esi olõt iks sa hiusta ilosat
ja verdä valusat.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ,
eelä käve_ks ma kolgah kutsmah,
veereh sõnna viimäh,
säänest lövvä-s iks ma neiot näolist
ja hellä hiusõlist -
sino löüse ma neio näolisõ
ja hellä hiusõlisõ.
Sõsarõkõnõ_ks armakõnõ,
sõsarõkõnõ kallikõnõ!