69. Kosilasõ ristesäle.

SL 1603.
H, Setu 1903, 80 (35) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ristesäkene_ks mu armakõnõ,
mille pia_ks ti perrä tulliq,
mille ti_ks minno pia vajja haariq?
S´oost olõq nu_ks terveh, ait´umma:
kui_ks keeri mu ülä kerikohe,
kui_ks astõ mu kasa alõvuhe,
üläl sa lasõ-s ütsindä minnä,
kasal lasõq sa õs katõla käelä,
mino tulliq sa üllä laulatama,
pardsi tulli_ks meid paari pandma -
latsõ_ks mi kokko lauladiq,
pardsi_ks mi paari panniq!
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä:
kas palli_ks mi vaha valusahe,
kas palli_ks mi küünel selgehe?
Kui palli_ks mi vaha valusahe,
kui palli_ks mi küünel selgehe,
sys iks mi elä ilosahe,
katõkese kallihe!
Ristesäkene_ks mu armakõnõ,
toona_ks anni andit,
kaalutõlli kaputit,
haari_ks mi anda hammit.
Agu saiq halvaq hammõq,
sai_ks kasinaq kapudaq?
Kui saa ma_ks sinnä, neiokõnõ,
kui viiä ma_ks sinnä, virvekene,
kui_ks saa ülä kodo,
kasa saa_ks ma majja, mar´akõnõ,
tuu nakas iks kotoh kuulutamma,
perreh nakatas penätämmä?
Ristesäkene_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq nu_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä,
et olliq sa_ks vak´o valmistammah,
pühäsit sa_ks paika pandmah!
Väega olõt sa_ks hüä mino meelest,
kallis olõt sa_ks mino kaekist,
ristesäkene_ks mu armakõnõ!