71. Kosilasõ sysarõllõ.

SL 1605.
H, Setu 1903, 82 (37) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Sysarakõnõ_ks mu armakõnõ,
siiä_ks ti sajaga saiq,
tulli_ks saaja mu üläle,
kaasikõst kasalõ!
Teele_ks anni ma andit -
saa-s iks teele armaq andõq,
saa-s iks kalliq kapudaq:
olli_ks no rõõnõh rõivah,
lipivaihhõq linatsil.
Selle olli_ks rõõnõh rõivah,
lipivaihhõq linatsil:
ime ka(a)ldu_ks kangast kudama,
hellä tä läts langa heitmä,
nakas´ iks ikma ilmaväega,
kadoväega kahitsõmma,
iki_ks tä kolo kottal,
nõrku_ks tä nitside nõalõ,
läbi näe-s tä ikustõ silmi,
veerest vesiste silmi,
selle_ks sai taa rõõnõh rõivahe,
lipivaihhõq linatsõhe.
Küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ_ks ma sinolt nõudma -
ülä kuulõ_ks sirgõ sysar,
kasa_ks meelimar´akõnõ:
teele saa_ks linigeq lühkoq!
Selle saa_ks kasinaq kapudaq:
neio_ks olli ma väikene,
olli ma_ks kassin kar´usõkõnõ,
kanga_ks koi kar´usõst,
langa_ks lõi väikost,
langa_ks latsõst tei -
latsõl iks vass väikene,
latsõl iks küünär lühkene,
selle saa teil iks linigeq lühkoq,
selle_ks kasinaq kapudaq.
Ülä_ks sa sirgõ sysar,
ülä_ks sa meelimar´akõnõ,
s´oo iist olõq sa terveh, ait´umma,
et sa_ks ka(a)lduq kaasikõst,
saiq iks üteh sajaga,
istõ_ks vele veerele,
sinisärgi siilo pääle,
haha särgi hanna pääle!
Kuulõ_ks, mu sirgõ sysar:
saa_ks ma sinnä, neiokõnõ,
kui_ks saa ülä kodo,
kodo naka_ks sa saama sagõhõhe,
astma naka_ks sa õgal aol,
püvväq sa_ks õga pühäpäävä -
sys saa-i ikäv elämine,
kammõlik kasuminõ!
Kui nakat saama sagõhõhe,
astma_ks õgala aola,
püvvä_ks õgal pühäpääväl,
sinno naka_ks ma vasta võtma,
sinno saa_ks ma tarrõ saatma.
Näe_ks sinno tulõvat,
laitillõ laskvat,
näe_ks su ussõh olõvat,
värehille valavat,
laitillõ laskvat,
sada jätä tüüd saisma,
tuhat tüüd tuumatamma,
sinno lää ma_ks vasta võtma,
kulla, lää_ks ma tarrõ kutsma!
Võta_ks latsõ üsäst,
käänä_ks ma latsõ käe päält.
Ülä kuulõq sa_ks sirgõ sysar,
kasa kuulõ_ks sa meelimar´akõnõ:
pääst naka_ks ma rätti pästmä,
säläst naka_ks ma särki võtma,
sullõ panõ_ks ma kohvi kiimä,
panõ_ks ma piitnä piisümmä,
samovaara savvumma!
Sullõ naka_ks ma tsäiu tegemä,
naka_ks ma kohvi kiitmä
sirgõllõ_ks ma ülä sysarõllõ,
kasa_ks ma imekanasõllõ.
S´oo iist olõ_ks sa terveh, ait´umma,
kallis olõ_ks sa kavva elämä:
sai_ks sa saaja mu üläle,
kaldu_ks saaja mu kasalõ!
Sysarakõnõ_ks mu armakõnõ,
eka olõ-i mitund mehesysard,
olõ-i kuut kullakõist -
ütsi olõt iks sa sirgõ sysar,
üts olt iks sa meelimar´akõnõ,
sinno väsü-i vasta võttõh,
ramõhu-i sinno ravitõh!
S´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
kolka_ks kur´astõ kynõli,
ilm iks ütel´ ilotuhe,
käsi_ks saajaq hukada,
pulmõ purulõ aiaq -
kolga naka-s ti kiili kullõmma,
valla_ks suid sorõhit!
Esi_ks sa saaja ehitelliq,
esi_ks ollit sa kimmäs kitmä,
armas iks avvu andma -
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma!
Ülä_ks sa sirgõ sysar,
kasa_ks meelimar´akõnõ,
olõt iks hüä mino meelest,
meeleline mehe sysar,
saadõ_ks kasa sysar!
Sedä_ks ma painu pallõmma,
hiidä_ks ma hellile sõnolõ -
kui_ks ma saa ülä kodo,
kasa saa_ks ma majja, mar´akõnõ,
käänü_ks su ime käskjalast,
sõrmila sõnakullõjast,
s´oo_ks ma sinolõ ütle,
mar´a_ks, sullõ manitsõllõ:
kui tunnõt iks sa pühhi tulõvat,
aigu_ks-pühi astuvat,
kutsu_ks kost´ma üläga,
kasaga katõkese!
Sino lää ku_ks ma kodo kost´ma,
astu_ks ma aigu viitmä,
panõ_ks kindaq söömile,
linige_ks ma lina veere mano.
Sysarakõnõ_ks mu armakõnõ,
painu_ks ma sinno pallõmma:
kui saa_ks sinnä neiokõnõ,
üteh naka_ks mi kangit kudama,
üteh naka_ks mi sukkõ soetamma,
üteh naka_ks mi nitsit nimitsemmä.
Umma_ks mul kinäq kirätüüq,
ummõ_ks mul näküs näpotüü,
kirjo mõista_ks ma kutaq kangahe,
sysarakõnõ_ks mu armakõnõ,
sysarakõnõ_ks mu kallikõnõ!