72. Kosilasõ sysarõmehele.

SL 1606.
H, Setu 1903, 84 (38) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
neio_ks, ma sullõ jalga kumarda,
maalõ_ks ma heidä, meelimar´akõnõ,
sullõ_ks ma kundsõni kumarda,
maalõ vaali_ks ma mar´a varbini!
Üläle_ks sa tullit truus´kast,
sai_ks sa saja vanõmbast,
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma,
kallis olõ_ks sa kavva elämä!
Pikä sai_ks sa hoolõ pidäjäst,
saja tullit iks sa kokko kutsjast,
kasa tullit iks sa tarrõ viijäst,
kallist sai_ks sa padja kandjast.
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
minol iks oll´ suur sugu,
kyik olli_ks mul uhkõq umadsõq -
suurõ_ks sa suu tunnistõlliq,
arma hõimu arvõlli!
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
küünü_ks ma sinolt küsümä:
mille_ks veeri veidükese,
mille_ks teid kaaldu kasinahe?
Tulla_ks võinu tõsõ võrra,
ka(a)lduq võinu katõvõrra,
kyik saanu_ks ti vasta võetus,
rahva värki ravitus!
Edi olõ-s umal ülätsit,
olõ-s kasal kallist hõimu,
kõrvalõ_ks ti võtnuq vyyrit,
kutsnu_ks ti küläst külgmätsi,
sys tulnu_ks teid inämbä,
ka(a)ldunnu katõvõrra!
Oodi_ks ma sata sajamiist,
tuhat iks torokübärät -
mullõ tulli_ks saja väikene,
kaasikit iks tulli kasinahe.
S´ookõsõ_ks ma sinolõ ütle:
ülä kuulõ_ks sirgõ sysarõmiis,
kasa kuulõ_ks sa meelimar´akõnõ,
kui saa_ks ma sinnä, neiokõnõ,
ülä saa_ks ma kodo, kullakõnõ,
kui_ks tulõ turupäiv,
kui_ks laskus laadopäiv,
sys mi_ks turgu touka,
sys mi_ks lasõ laado pääle,
sääl saa_ks mi kokko, kullakõsõq,
mano_ks, meelimar´akõsõq,
sääl naka_ks mi kõrtsi kõnõlõmma,
sääl taha mi_ks minnäq trahterahe.
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
tuud sa pelgü peläku-i,
tuud sa (ei) murõht murõhtagu-i,
et saa ma_ks kuri ti kodo,
vihasõst iks ti velisille!
Eka saa-i ma kuri ti kodo,
vihasõst iks ti velisille -
olõ_ks usku oigõt,
olõ_ks ma viit veeselät,
eka olõ-i ma kurja suku,
olõ-i_ks ma vihasõ verega!
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
sinnä naakõ_ks ti saama sagõhõhe,
astma_ks egala aola,
tulgõ_ks egala tunnila,
tulgõ_ks kost´ma ülä kodo,
astkõq ti_ks aigu viitmä!
Näe sinno tulõvat,
nurmõ_ks otsah olõvat...
Kost ma_ks näe neiokõnõ,
kavatsõllõ kabokõnõ?
Kavvõst iks meil vesi kandminõ,
mäe_ks alt märkmine,
kivi_ks alt kiskminõ -
kui ma_ks veerü vii perrä,
kui ma_ks kaalu kao mano,
karratsil iks lää ma kannipuil,
luitsilla_ks loogusilla.
Ülä_ks pangiq vasõst valõtuq,
pääle_ks pant kulla vang,
kulda_ks-vitsol vitsutõtuq,
umma_ks kalliq kannipuuq.
Maalõ tohi-i pandaq, mar´akõnõ,
kohe_ks jättäq, kullakõnõ -
kui_ks panõ maalõ, mar´akõnõ,
kohe_ks ma jätnüq, kullakõnõ,
tulnu_ks varas varikost,
kuri miis kuusistust,
veenü_ks mu kulladsõq pangiq,
vaski_ks-vitsol vitsutõtuq!
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
nu painu_ks ma sinno pallõmma,
neio hiidä_ks ma hellile sõnolõ:
ikkõq saa-i iks su ihatut pite,
kuukuq saa-i_ks su kullõldut pite.
Selle saa-i iks su ihatut pite,
kuukuq saa-i_ks su kullõldut pite:
neio_ks ma väega noorõkõnõ,
kassuj kar´avitsakõnõ,
veidü olõ_ks ma nännü mõrsjit,
veidü olõ_ks ma kuulnu kosituisi,
mõista-i_ks ollaq mõrsja,
kulla, mõista-i ma olla kositu.
Sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
neio, painu_ks ma sinno pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile sõnolõ:
mullõ anni_ks sa rahha rohkõhõ,
mullõ_ks sa kulda kulutõlliq -
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma,
kallis olõ_ks sa kavva elämä!
Mille anni_ks sa rahha rohkõhõ,
millõ_ks sa mullõ kulda kulutõlliq?
Mullõ anni_ks sa vaesõ läbi,
anni_ks sa armõdu läbi,
sysarõmehekene_ks mu armakõnõ,
sysarõmehekene_ks mu kallikõnõ!
[V. 28. umal ülätsit on lauliku eksitus (metatees), p.o. üläl umatsit - P.H.]